„Arenenud riikide maksusüsteemid on reeglina väga stabiilsed ja suuremaid muudatusi tehakse pika aja tagant. Ka 2000. aastate alguses ülesehitatud maksusüsteem on Eestit oma tõhususes ja lihtsuses väga hästi teeninud,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

„Samas hakkavad üleilmsed trendid nagu majanduse digitaliseerimine, ebavõrdsuse kasv ja kliimapoliitika järjest enam kahandama ka Eesti maksubaase ja -laekumisi.“

Danilovi sõnul toob rahvastiku vananemine kaasa üha suurema surve sotsiaalkulude kasvuks.

„Tööealine elanikkond (vanuses 15-74) väheneb prognooside järgi 33 000 inimese võrra ja üle 65-aastaste vanuserühm kasvab praegusega võrreldes 16%,“ ütles ta. „Nii kasvab aastaks 2035 riigi sotsiaalkaitse puudujääk 2,5 miljardi euroni.“

Arenguseire Keskuse eksperdi Magnus Piiritsa sõnul on ühiskonna ühiste kulude katmisel laias laastus valik kolme maksubaasi vahel – tarbimise, tööjõu ja kapitali maksustamine.

„Tarbimise maksustamisega on Eesti jõudnud paljudest Euroopa Liidu riikidest juba ette, tööjõudu pole võimalik täiendavalt maksustada. Vaid kapitalitulu ja vara on Eestis liikmesriikide keskmisest kordi madalamalt maksustatud,“ märkis Piirits. „Lisaks tuleb arvestada, et uute töövormide nagu platvormitöö tõttu muutub tulevikus järjest keerulisemaks tööjõu maksustamine.“

Magnus Piiritsa sõnul on raportis toodud stsenaariumid mitmete meetmetega, mis võiksid aidata vormida üleilmsete trendide taustal ka Eesti maksusüsteemi tulevikukindlamaks.

„Ükski stsenaarium pole mõeldud üks-ühele rakendamiseks, küll aga võimaldab nende väljatoomine ja läbiarvutamine anda infot erinevate valikute plusside ja miinuste kohta,“ ütles Magnus Piirits.

Raportiga saab tutvuda siin