Kohus pani esialgse õiguskaitsega 26 inimese negatiivse testi taas kehtima

Kohus andis esialgse õiguskaitse raames inimestele tagasi õiguse negatiivse testi olemasolul osaleda tegevustes ning pikendas olemasolevaid koroonatõendeid, vahendab advokaadibüroo Pallo&Partnerid.

Tallinna halduskohtu määrusega said 26 antikehadega inimest 12. novembril tagasi õiguse osaleda testimise teel tegevustes, kus on nõutud koroonatõend. Lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras COVID-19 tõendatult läbipõdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on möödunud 180 päeva nakatumisest.

Kõigis kohtuasjades on kohtud nõustunud, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad peavad vaidlustatud korralduse tõttu taluma kohtumenetluse ajal intensiivseid riiveid oma põhiseaduslikele õigustele ja vabadustele, mis muudavad nende tavapärast elu.

Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25.oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam nakkusohutuse tõendiks, otsustas Tallinna halduskohus anda 26 antikehadega inimesele esialgse õiguskaitse korras võimaluse tegevustes osaleda negatiivse testi alusel:

“Negatiivse testitulemuse alusel kõnealustes tegevustes osalemist saab pidada teiste isikute suhtes nakkusohutuks ning arvestades kaebajatel COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusel omandanud immuunsust, võib ohtu, et nad ise saavad nendest tegevustest osa võttes nakkuse, pidada madalamaks kui vaktsineeritutel. Seega saavad 26 inimest, kellel on antikehad, osaleda esialgse õiguskaitse korras tegevustes negatiivse testi olemasolul nagu enne 25. oktoobrit.

Kümme inimest, kes olid COVID-19 haiguse tõendatult läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult jätkuvalt esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende COVID-passi kohtumenetluse lõpuni:

“On teada, et immuunsus saavutatakse kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel. Seejuures näib COVID-19 haiguse läbipõdemine andvat tõhusama kaitse kui vaktsineerimine, sest olemasoleva teabe valguses on COVID-19 haigust läbi põdenud isikul oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda uuesti COVID-19 haigusesse võrreldes vaktsineerimise läbinud isikuga. Kohus on põhjendanud veendumuse kujunemist nii terviseameti statistika kui teadusuuringutega.”

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on viimane aeg vaadata otsa koroonatõendi nõudele ja kõigile eranditele ning teha süsteem korda.

“Teadlased on Eestis ühel meelel, et läbipõdemise tõend peab kehtima kauem kui kuus kuud ning seda teadmist on praktikas rakendanud ka juba mõned Euroopa riigid. Lisaks on Eesti teadlased välja pakkunud lahenduse antikehadega isikutele, näiteks võimalus iga kolme kuu tagant antikehade hulka mõõta, mida plaanitakse rakendada näiteks Šveitsis. Tänane olukord, kus iga antikehadega inimene peab kohtu kaudu enda läbipõdemist tõendama, tundub ebaratsionaalse ressursi raiskamisena nii inimeste kui kohtute poolt vaadatuna. Usun, et siin tuleks olla valmis paremaks koostööks riigi ja kodanike vahel – ei ole mõtet asja keerulisemalt lahendada, kui on võimalik lihtsamalt,” lisas Reilik-Bakhoff.

Advokaadi sõnul on nad esindanud kümneid inimesi mitmetes samateemalistes vaidlustes ning kohtumäärusega kohvikusse jalutavaid inimesi tuleb aina juurde.

“Ühelt poolt ongi tõendi kontrollijad keerulises olukorras, kuna neil tuleb reaalselt kontrollida keerulise sõnastusega kohtumäärust, ilma et neid keegi sellisest variandist teavitanud oleks või veel vähem koolitanud. Teisalt tekitab neis segadust ka kohtute erinevad seisukohad esialgse õiguskaitse osas, kuna alles hiljuti ühe kohtuasja raames paaril inimesel esialgne õiguskaitse tühistati. Igatahes oleme olukorras, kus inimestel on käes kohtumäärus, mis lubab neil näiteks kohvikusse siseneda, kuid praktikas ei pruugita neid sinna ikkagi lasta, kuna ei olda kindel, millega on tegu ja kas see määrus ikka kehtib – asutuste hirm sanktsioonide ees on suur. Ka kohtud on erinevate asjade raames järjest rohkem hakanud juhtima valitsuse tähelepanu suurtele puudujääkidele viirusega võitlemise korraldamises.”

Kohus jäi oma 8. oktoobri määruses väljendatud seisukoha juurde, et avalikes huvides on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise välistamine.