Globaalne heaolu on kasvanud, kuid rikkaimad riigid tarbivad ikkagi suurima osa Maa ressurssidest

Ühendkuningriikides asuva Leedsi Ülikooli hiljuti avaldatud uuringu järgi pole ükski riik suutnud viimase kolmekümne aasta jooksul tagada oma elanikkonnale põhilisi sotsiaalseid tagatisi, ilma et poleks ületatud Maa ressursitagavara.

148 riigi andmete põhjal jõudsid Leedsi Ülikooli teadlased järeldusele, et jõukad riigid riskivad planeedi tulevikuga, kuigi ei edenda kuidagi inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. Teisalt vaesemad riigid elavad ökoloogiliste piiride raames, kuigi samas jäävad alla keskmise eluea osas kui ka ligipääsus energiaressurssidele.

Glasgow COP26 kliimakõneluste lõpus avaldatud raport tõi välja, kuidas praeguste arengutrendide juures järgmise kolmekümne aasta jooksul samasugune areng jätkub ning on vajadus ümber mõtestada kasvupõhised majandusmudelid.

Teadustöö autorid tõid välja, et tegemist on esimese uurimusega, mis üritab jälgida riiki riigi põhjal ökoloogiliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist. Selgus ka see, kuidas jõukad riigid, nagu näiteks Saksamaa või Norra, oma kõrge jätkusuutlikkuse näitajatega kasutavad rohkem maailma ressurssidest, kui on kestlik.

Teadusajakirjas Nature Sustainability avaldatud raport näitab ka seda, kuidas riigid nagu USA, Ühendkuningriik ja Kanada kasutavad vähese edasise sotsiaalse arengu või edasiliikumise juurese ressursse tasemel, mis viib üleilmse klimaatilise ja ökoloogilise murranguni.

Vaesemad riigid nagu Bangladesh, Malawi ja Sri Lanka elavad planeedi suutlikkuse piirides, kuid ei suuda tagada inimestele tingimata parimat elustandardit. Teadlased jälgisid riikide üheteistkümne põhilise sotsiaalse miinimumi saavutamist, mille aluseks on ÜRO 2030. aasta jätkusuutlikku arengu eesmärgid, nagu näiteks inimese eluiga, toitumine, tervishoid ja ligipääs haridusele.

Uuring hindas ka seda, et kas riigid tegutsevad kuue näitaja raames, mis ei ületa planeedi ökoloogilisi piire, seal hulgas globaalne soojenemine, liigne väetisekasutus ja maakasutus. Uuringu põhiautor dr. Andrew Fanning kommenteeris: „Igaüks vajab piisaval hulgal ressursse, et püsida tervena ja osalemaks ühiskonnas väärika liikmena, kuid me peame ka tagama globaalse ressursikasutuse, mis poleks nii kõrge, et viiks klimaatilise ja ökoloogilise murranguni."

„Me uurisime riikide trajektoore alates 1990. aastate algusest ja leidsime, et enamik riike on lähemal tasemele, kus suudavad tagada elanikkonna põhivajadused, kui seda oldi kolmkümmend aastat tagasi. Tegemist on hea uudisega, kuid siiski esineb tähtsaid puudujääke, eriti kollektiivsetes eesmärkides nagu võrdsus ja demokraatia kvaliteet."

„Halvaks uudiseks on, et ületarbivate riikide arv on kasvamas, eriti just süsihappegaasiheitmete kui ka ressursikasutuse osas."

„Murettekitava asjaoluna leidsime ka, et riigid kipuvad ületama planeedi suutlikkuse piiride õiglast osa kiiremini, kui suudavad saavutada oma elanikkonnale minimaalsed sotsiaalsed tagatised."

Eesti asub uuringu järgi riikide seas, mis tarbib kõrge sotsiaalse ja majandusliku arengu juures tunduvalt rohkem ressursse, kui senise taseme juures edasiliikumiseks vajalik.