Sutt: Eesti otsib kosmosest uut ükssarvikut

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles reedel Portos Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ministrite kohtumisel, et üha kasvavas kosmosetööstusest sünnib tõenäoliselt lähiaastatel uus Eesti ükssarvik.

Suti sõnul suudab Eesti pakkuda väga olulist lisandväärtust Euroopa kosmoseprogrammile ja -tööstusele, eeskätt just kübervaldkonnas. Ta tõi näite, et Eesti ettevõtted on digiriigi kogemusele tuginedes välja töötanud turvalised kosmose andmevahetuse rakendused, mis on kosmoses kriitilise tähtsusega.

„Kui vaadata kosmosetööstuse kasvu viimasel paaril aastal, on näha, et tegemist on raketikiirusel kasvava sektoriga, kust kindlasti sünnivad ka tulevased ükssarvikud," lisas Sutt. Tänaseks on 50 protsenti aktiivsetest satelliitidest sinna viidud SpaceXi poolt kõigest kolme aastaga, mis näitlikustab erasektori osakaalu kasvu kosmoses.

„Oluline on tagada kosmoseandmete ja -teenuste järjepidevus. See on võimaluseks meie ettevõtetele oma küberturbe või masinõppe tehnoloogiate rakendamiseks kosmosevaldkonnas. Eesti saab ESA-le jagada oma oskusi avalike e-teenuste arendamisest ja aidata nii kosmosetehnoloogiaid inimestele lähemale tuua," lausus minister.

„Kui tahame näha kosmosevaldkonna kiiremat kasvu, peame inimestele näitama, mida me kosmoses teeme ja kuidas kosmosetehnoloogiad meie elu paremaks muudavad. Eriti oluline on inspireerida meie noori suurelt mõtlema ja loodusteadusi õppima," ütles Sutt.

Kohtumisel tutvustas ESA uus peadirektor Josef Aschbacher ministritele oma visiooni. Uued ESA suunad on roheline tulevik, kiire kriisireageerimine ning kosmosetaristu kaitsmine. Need suunad haakuvad hästi Eesti tegvustega tehisintellekti ja kosmose küberturvalisuse vallas.

Lisaks kohtus minister ESA astronaudi programmi juhi David Parkeriga, et uurida, kuidas ESA uue astronaudi otsingud kulgevad. Järgmisel aastal valib ESA 4-5 uut astronauti ja 15 reservi. Kandidaatide seas on ka seitse eestlast.

Kosmoseministrite kohtumise eesmärgiks on anda ESA-le juhised, kuidas valmistada 2022. aastaks uued ambitsioonikad programmid, mis tagaksid Euroopa konkurentsivõime kosmosevaldkonnas.

Eesti kosmosepoliitika ja -programm aastani 2027 määratleb kolm peamist fookusvaldkonda: küberjulgeolek, tehisintellekt ja innovatsioon.