Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit septembriga võrreldes kõige rohkem hinnalangus puidutöötlemises ja elektrienergia tootmises. „Vastupidist mõju avaldas hindade tõus metalltoodete ja toiduainete tootmises,“ lisas Šokman.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergia ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks suurenes oktoobris võrreldes septembriga 2,4%. Kõige rohkem tõusid nafta-, metalli ja tekstiilitoodete hinnad. Hinnad langesid kõige rohkem elektrienergial ja pabertoodetel. Ekspordihinnaindeks kasvas kolmeteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes ekspordihinnaindeks 20,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrdluses eelmise kuuga 3,3%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftatoodetes ning põllumajandussaadustes. Suurim hinnalangus toimus elektrienergia, puittoodete ja tekstiiltoodete tootmises. Impordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 22,3%.