Euroopa majandus hakkab pärast taastumist kasvama, kuid peab samal ajal rinda pistma uute vastutuultega

Täna alustas Euroopa Komisjon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2022. aasta tsüklit.

Pakett tugineb 2021. aasta sügisesele majandusprognoosile, kus märgiti, et Euroopa majandus hakkab pärast taastumist kasvama, kuid peab samal ajal rinda pistma uute vastutuultega.

Majandusvolinik Paolo Gentiloni sõnul kasvab Euroopa majandus jõudsalt, kuid seda varjutavad COVIDi juhtumite järsult suurenev arv, plahvatuslik inflatsioon ja probleemid tarneahelates. „Sellises keerukas majandusolukorras on vaja poliitikat hoolega kaaluda: me peame hoidma taastumise tempot ja liikuma samal ajal kestlikuma, konkursivõimelise ja kaasava kasvumudeli poole pandeemiajärgsel ajal."

"Euroalal kutsume üles järgima 2022. aastal mõõdukalt toetavat eelarvepoliitilist hoiakut, keskendudes investeeringutele, töötajatele uute oskuste andmisele ja elujõuliste ettevõtete maksevõime säilitamisele. Hoolikalt tuleb jälgida makromajanduslikku tasakaalustamatust, mida pandeemia paljudel juhtudel süvendas. Praegu rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastut 22 ELi riigis, kes kavatsevad pelgalt 2022. aastal kulutada 40% neile antud toetuste summast. Selle ettevõtmise edukas läbiviimine võib olla järgmise aasta suurim väljakutse, ent ka võimalus," ütles volinik.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs

Selle aasta majanduskasvu analüüsis esitatakse 2022. aastaks tegevuskava, mis peaks juhtima ELi kriisiohjekursilt kestliku ja õiglase majanduskasvu teele. Samuti on selles kirjeldatud, kuidas Next Generation EU taaste- ja vastupidavusrahastu lõimitakse tihedamalt Euroopa poolaasta uude tsüklisse.

723,8 miljardi euro suurune taaste- ja vastupidavusrahastu aitab muuta ELi majanduse vastupanuvõimelisemaks ja õiglasemaks. Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu järgib ELi prioriteete, on liikmesriikidel nüüd Euroopa poolaastast juhindudes hõlpsam viia läbi edukas rohe- ja digipööre.

Tänaseks on komisjon kinnitanud 22 riigi taaste- ja vastupidavuskavad ning nõukogu on kõik need heaks kiitnud. See tähendab, et alates 2021. aasta augustist on 17 liikmesriigi käsutusse eelmaksetena antud 52,3 miljardit eurot. Nõukogus seni heaks kiidetud kavade kogusumma on 291 miljardit eurot toetustena ja 154 miljardit eurot laenudena. Nüüd tuleb keskenduda taastekavade rakendamisele liikmesriikides.

Arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta

Eesti eelarvepoliitika (sh toetus ELi taaste- ja vastupidavusrahastust) peaks komisjoni hinnangul jääma 2022. aastal Eesti majandust toetavaks. Üldise vabastusklausli jätkuv rakendamine võimaldab Eestil majanduse taastumist toetada ka 2022. aastal. Komisjoni hinnangul on Eesti eelarvekava kooskõlas suviste eelarvepoliitiliste soovitustega kasutada majanduse turgutamiseks lisaks riiklikele investeeringutele taaste- ja vastupidavusrahastut ning rakendada samal ajal ettevaatlikku eelarvepoliitikat. Komisjon rõhutab, et tähtis on riigieelarveliste meetmete kvaliteet ning nende fookus võiks olla kasvule orienteeritud investeeringutel, eriti neil, mis toetavad rohe- ja digipööret.

Arvestades Eesti majanduse kiiret kasvu (9% 2021. aastal ja 3,7% 2022. aastal), võiks Eesti regulaarselt hinnata toetusmeetmete rakendamist, tõhusust ja piisavust ning vajaduselt meetmeid kohandada. Eesti saab järgneval kuuel aastal taaste- ja vastupidavusrahastust kuni 969 miljonit eurot investeeringuteks ja reformideks, mis suurendaksid Eesti tootlikkust ja konkurentsivõimet.

Kõik ELi liikmesriigid tühistavad ajutisi kiireloomulisi meetmeid ja keskenduvad üha enam taastumise toetamisele. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatakse 2022. aastal 24 % kõigist taastumist toetavatest meetmetest. Tõenäoliselt kasutatakse abi ära väga kiiresti: ilmselt kulutavad liikmesriigid enam kui 40 % sellest ära enne vahe- ja lõppeesmärkide saavutamise põhjal tehtavat otsust toetus välja maksta. Riikide rahastatavaid investeeringuid kavatsetakse 2022. aastal täielikult või suures osas säilitada kõigis liikmesriikides, nagu nõukogu soovitas.

Eelduste kohaselt on euroala eelarvepoliitiline hoiak aastatel 2020-2022 ekspansiivne. Nii riiklikest kui ka ELi eelarvest rahastatavate avaliku sektori investeeringute ja muude kapitalikulutuste panus on oluline, kuid 2021. ja 2022. aasta ekspansiivse eelarvepoliitika peamine mootor on riiklikult rahastatavad jooksvad kulud. Paljudes liikmesriikides (sealhulgas mitmes suure võlakoormusega liikmesriigis) on toetava eelarvepoliitika mootoriks riigi rahastatavate jooksvate kulude suurendamine või rahastamata maksukärped. Ilmselt mõjutab see mõnel juhul märkimisväärselt struktuurset eelarvepositsiooni. Umbes neljandikus liikmesriikides peaks toetava eelarvepoliitilise hoiaku taga seisma nii riiklikult kui ka ELi poolt rahastatavad investeeringud.

Euroala soovitused majanduspoliitika kohta

Soovituses euroala majanduspoliitika kohta antakse euroala liikmesriikidele spetsiaalselt nende oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. Soovituses kutsutakse üles säilitama euroalal 2022. aastal mõõdukalt toetav eelarvepoliitiline hoiak ja järkjärgult suunama eelarvepoliitilised meetmed sellistele investeeringutele, mis aitavad kaasa püsivale ja kestlikule taastumisele. Samuti rõhutatakse selles vajadust minna tööturul erakorralistelt meetmetelt üle taastumismeetmetele. Euroala liikmesriigid peaksid säilitama eelarvepoliitilise nõtkuse, et suuta pandeemiariski taastekke korral reageerida. Lisaks sellele kutsutakse soovituses üles jätkama tööd pangandusliidu väljakujundamiseks, euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ja digieuro loomiseks.