Osaliselt oli selle taga eelmise aasta kolmanda kvartali ehitusmahtude langus ning sellest tulenev madalam võrdlusbaas. Samas ületas maht ka kriisi-eelse aasta kolmandat kvartalit 5% võrra ning ühtlasi püstitas ka uue mahurekordi.

Ehitusmahu kasvu taga oli hoonete ehituse suurenemine. Hoonete ehitusmaht suurenes kolmandas kvartalis 26% võrreldes aasta varasemaga ning jõudis samuti uue rekordilise tasemeni. Rajatiste ehitusmaht jäi kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligikaudu samaks. Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht jäi kolmandas kvartalis aastases võrdluses samaks ning moodustas 4% kogu ehitumahust. Eelmise aasta samal ajal oli vastav osakaal 5% ning pandeemia-eelsel ajal kaks korda kõrgem ehk 8%.

Ehitusettevõtete rekordiline ehitusmaht on viinud ka kindlustunde kõrgele

Ehitusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris viimase 14 aasta kõrgeima tasemeni ning hinnang tulevastele ehitustöödele püsib samuti kõrge, kuna nõudlus on tõusnud. Kui kevadel ja suvel valmistasid ehitusettevõtete jaoks enim muret ehitusmaterjalide tarneprobleemid ja hinnakasv, ei ole olukord nende hinnangul enam halvenenud, kuid probleem veel endiselt püsib. Rekordilised ehitusmahud ning tellimuste kasv on kiiresti tõstnud nõudlust tööjõu järele. Materjalipuuduse kõrval tunnetavad ehitusettevõtted peamise probleemina tööjõupuudust - seda pidas ehitustegevust piiravaks juba ligi pool ehitusettevõtetest. See omakorda hoiab ka palgakasvu ehituses kiirena.

Pensionireform toetas eluasemeinvesteeringuid

Kasutusse lubatud eluruumide arv oli esimese üheksa kuu kokkuvõttes aastatagusest 11,5% madalam ning seda mõjutas eelmisel aastal osade projektide ajutine peatamine ja uute projektide planeerimise edasilükkamine. Tekkinud on olukord, kus pakkumine ei ole suutnud tugeva nõudlusega sammu pidada. Seda näitab ka uute korterite jääk pealinna korteriturul, mis kolmandas kvartalis jätkas langust. Uusarenduste põud, aga ka arendajate suurenenud kulud, on omakorda ka korterite hinnakasvu kõrgena hoidnud - selle aasta esimese kümne kuuga kasvasid korterite hinnad pealinna korteriturul 9,4%, Eestis tervikuna 10,4% võrreldes aastatagusega.

Kuigi ehituslube on eluruumide arvu poolest kolmandas kvartalis väljastatud aastatagusest 24% vähem, on selle taga baasefekt, kuna aasta tagasi samal ajal oli ehituslubade arv kvartaliarvestuses viimase 15 aasta kõrgemaid. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes on ehituslubade arv aastatagusest 7% madalam, kuid kõrvutades lubade arvu 2019. aasta kolme kvartaliga, on see 13% kõrgem. Seega püsib lootus, et juba lähiajal on planeeritavad arendused turule tulemas ning leevendavad, vähemalt osaliselt, eluasemeturul tekkinud puudujääki.

Kõrget aktiivsust korteriturul nägime taas oktoobris, mil tehingute arv nii Eestis kokku kui ka pealinna korteriturul ületas mõnevõrra selle aasta märtsi ja aprilli tehingute arvu. Seda toetas ka septembris teisest pensionisambast väljavõetud raha, mida osaliselt kasutati eluaseme ostmiseks. Majapidamiste eluasemeinvesteeringuid toetab palgakasv, soosivam olukord tööturul, aga ka suurenenud säästud ning pensionireform.

Mitteeluruume on sel aastal lisandunud vähem

Mitteeluruume lisandus kolmandas kvartalis 3% enam kui eelmise aasta samal ajal, kuid kolme kvartali kokkuvõttes lisandus mitteelamuturule 30% vähem pinda kui veel eelmisel aastal samal ajal. Samas on selle aasta kolme kvartali jooksul väljastatud ehituslube mitteeluruumidele 5% rohkem võrreldes aastatagusega ning 34% enam kui 2019. aastal. Ettevõtete kindlustunde taastumine koos üldise majanduskeskkonna paranemisega annavad julgust ehitusinvesteeringuid ellu viia. Riiklikud investeeringud jäävad ehitusmahte toetama. Nende mõju ehitusmahtudele lähiaastatel suureneb, kuna lisatoe annavad riiklikele taristuinvesteeringutele Euroopa Liidu rahad.