Karm reaalsus: tööintervjuul keskenduvad naised pahatihti sellele, mida nad ei oska
(7)
„Oleme naiste ettevõtlust toetanud juba 30 pikka aastat. Tänaseks on see vaid üks osa meie tegevusest, ent tajume pidevat vajadust teemat päevakorral hoida,“ sõnas konverentsi korraldaja Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse esinaine Reet Laja.
Ta juhtis tähelepanu rahvusvahelise naisettevõtluse päeva (inglise keeles WED) kui aastaringse ja 144 riigis tegutseva liikumise laiemale tähendusele. „Ei ole juhus, et naiste ettevõtluse ergutamiseks koostatakse riiklikke strateegiaid ja toetatakse koostöövõrgustike loomist. WED-i missioon on naiste muutuste katalüsaatoriks tõstmine, et tuua vaesusest välja 250 miljonit tütarlast üle maailma. Sestap sütitatakse naisjuhte, -innovaatoreid ja -ettevõtjaid ellu kutsuma start-up’e, kaasa aitama majanduse kasvamisele ja edendama kogukondi.“
Hirm põrumise ees vajab ületamist
Ühisnimetajat „Piire ületades“ kandnud paneeldiskussioonid tõstsid esile väga erinevates (äri)valdkondades ja positsioonidel tegutsevad naised ning nende värvikad lood ettevõtjaks kujunemisel.
„Värvates hämmastun pidevalt, kui enesekriitilised on naised ja enesekindlad mehed. Tööintervjuul keskenduvad naised pahatihti sellele, mida nad ei oska,“ kirjeldas Eesti Energia 80-aastase ajaloo esimene naissoost juhatuse liige Agnes Roos. Ta lisas: „Minu hinnangul räägitakse ja mõeldakse liiga palju karjäärist. Ma ei arva, et karjääri saab ette planeerida. Küll saab kujundada isiklikku arengut – inimese, juhi, emana.“
„Mulle mõjub parima väljakutsena, kui kuulen kedagi ütlemas: pole võimalik. Probleemilahendus on maailma kõige toredam asi,“ tutvustas väikeettevõtjast tekstiilikunstnik ja leiutaja Kadi Pajupuu põhimõtet.
Samas vestlusringis rääkis Riin Ehin uue vaktsiinikandidaadi sünnist, end „sündinud meedikuks“ pidanud Diana Sosnovski pea ees meeste maailma sukeldumisest ehk majaehituses tegevjuhina toimetamisest ning Maria Voznessenskaja optika- ja fotoseadmete tootjana kasvamisest ja koostööst selliste hiidudega nagu Euroopa Kosmoseagentuur ja Huawei.
Pimemassöör Jaanika Eller, vaegkuuljad Külliki Bode ja Merike Freienthal, harvaesinevat sidekoe haigust põdev Ingrid Põldemaa ning liikumis- ja nägemispuudega Mare Abner peatusid EEK Mainori turunduse erialajuhi Aet Kulli veetud diskussioonis erivajadustega naisettevõtjate toimetuleku võimalikkusel.
Üheskoos tõdeti, et ettevõtlikkus ja ettevõtlus käivad käsikäes, ent samas osutati erinevate toetusmehhanismide, info kättesaadavuse ja asutuste ligipääsetavuse hädavajalikkusele.
„ÜRO konventsioon sätestab puudega naiste ja puudega laste vajadused täiesti eraldi. Meil ei teadvustata seda piisavalt. Jah, naised vajavad rohkem esile tõstmist ja tuge,“ nentis Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu asutaja Mare Abner. „Näiteks alustavate ettevõtete mentorlusprogrammid juhataks mõnelegi õige teeotsa kätte.“
„Suurim pidur on hirm läbikukkumise ees. Kui ei ürita, siis ei saa niikuinii. Olen ise korduvalt põrunud, aga ikka uuesti proovinud,“ sõnastas käsitöökeskuse juhataja Merike Freienthal enda moto.
Kolmikpööre ettevõtja teenistuses
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam ning arendusvaldkonna juht Sigrid Rajalo tutvustasid konverentsil erinevaid võimalusi, mil moel Eesti riik täna ja homme ettevõtjaile abikäe soovib ulatada.
„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ambitsioonikas eesmärk on jõuda 2035. aastaks 110% tootlikkuseni Euroopa Liidu keskmisest. Et siht saavutada, peame toimetama äärmiselt nutikalt. Eesti majanduse teadmusmahukaks muutmise nimel viime läbi innovatsiooni-, digi- ja rohe- ehk kolmikpöörde. Samal eesmärgil oleme alustanud EASi ja Kredexi ühinemisprotsessiga ning soovime uuest aastast pakkuda ettevõtetele järjest kvaliteetsemaid teenuseid ja terviklahendusi,“ selgitas Kraam.
Asekantsler lisas, et uues arengukavas on muuhulgas võtmekohal majanduse lisandväärtuse kasvu tagamine läbi tarkade otsuste – näiteks tehnoloogiaalase teadmussiirde senisest tõhusama akadeemiatest ettevõtlusse jõudmise kaudu.
