Positiivne hoiak järgmisele 12 kuule vastu vaadates on andnud ka kindluse võtta suuremaid riske. Millised on Baltikumi ja Rootsi finantsjuhtide sarnased ja eristuvad hinnangud ja väljakutsed järgmise 12 kuu vaates?

Hinnang ärikliimale on soodne. Uuringutes vastanutest arvas 73 protsenti Rootsi ja 62 protsenti Eesti finantsjuhtidest, et ärikliima saab järgneva 12 kuu jooksul olema nende ettevõtte jaoks hea või väga hea. Leedus näevad ärikliimat soodsana 55 protsenti ja Lätis 51 protsenti ettevõtetest.

"Kuigi sügis on toonud uusi riske, vaatavad Rootsi finantsjuhid pandeemiast varasemast veelgi selgemalt kaugemale, siis uuring näitab, et finantsjuhid usuvad, et paljud probleemid on ajutised," kommenteeris SEB ökonomist Marcus Widén.

Kindlustunne ja positiivne hoiak järgmisele aastale vastu vaadates on andnud ka kindluse võtta suuremaid riske, kuigi ka väljakutseid jagub.

Spetsialistide nappus puudutab kõiki, nüüd ka Rootsit

Kasvavad tööjõukulud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on juba mitu aastat olnud suurimaid murekohti Läti ja Leedu ettevõtete jaoks. Oskustööliste puudust ja tööjõukulude suurenemist pelgavad nüüd ka Eesti ja Rootsi finantsjuhid. „Kui vahepeal tuli põhiteemaks ettevõtetel COVID, siis nüüdseks on tagasi aastatepikkune mure number 1 kvalifitseeritud tööjõu puudus ja seeläbi ka üldine personalikulude kasv," ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Rootsi suurettevõtete puhul on töötajate arvuga seotud ootused jõudnud tasemele, mida pole nähtud alates 2018. aasta kevadest. Samal ajal on aga kvalifitseeritud tööjõu nappus järk-järgult tõusnud ka Rootsi finantsjuhtide päevakorda. Kevadel pidas seal spetsialistide puudust probleemiks 26 protsenti vastanutest, nüüd juba 34 protsenti. Leedus oli see number kõige kõrgem, kus oskustööliste nappuse tõi esile 59 protsenti ettevõtetest.

Rootslaste mure tööjõukulude pärast on kasvutrendis

Lisaks tööjõu puudusele nähakse murekohta ka tööjõukuludes. Nii Leedus (57%), Eestis (56%) kui ka Lätis (41%) on personalikulude suurenemine finantsjuhtide järgmise 12 kuu suurimate väljakutse seas.

Rootsis on kasvav tööjõukulu riskide hulgas endiselt üsna madalal kohal, kuid samas on see üks riske, mis on kahes viimases uuringus enim tõusnud. Kevadel pidas seda väljakutseks vaid 6 protsenti vastanutest, nüüd 14 protsenti. Kuigi arvatakse, et pandeemia poolt tekitatud defitsiit laheneb iseenesest, on oht, et see võtab palju aega. Probleemi püsimisel on tõenäoline, et personalikulud edaspidi tõusevad, kuna konkurents vajalike kvalifitseeritud töötajate pärast on suur.

Muud suuremad väljakutsed

Lätis on enim muret tekitavad veel uued koroonapiirangud, seda tõi välja 59 protsenti vastanutest.

Eestis (67%) ja Rootsis nähakse suuremat survet ka hindadele ja kasumimarginaalidele, kuigi Rootsis peetakse mainitud riske madalamaks (33%) kui kevadises uuringus (41%).

Küberriske nähakse kasvava ohuna nii Baltikumis kui Rootsis

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on küberriski totaalne muretus vähenemas. Baltikumis tõid selle riskina välja 7% Leedu, Läti 4% Läti ja 8% Eesti finantsjuhtidest.

Ka Rootsis nähakse küberriske järjest suurema ohuna. Võrreldes eelmise aasta sügisega näeb küberriskis üht olulisimat ohtu 6 protsendi asemel 15 protsenti finantsjuhtidest. Tõenäoliselt on see tingitud aasta jooksul toimunud suurt ärikahju toonud ja meedias tähelepanu pälvinud häkkerite rünnakutest.

Eestil ja Läti ettevõtete suurim prioriteet on digitaliseerimine, Leedus investeeringud tootmisvõimsusesse, Rootsis orgaaniline kasv.

Ettevõtete prioriteedid erinevad üsna oluliselt nii Baltikumi ettevõtete kui Rootsi võrdluses.

Eesti ettevõtted keskenduvad digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja innovatsioonile.

Lätlaste prioriteedid on sarnased. Leedu suurettevõtted (25%) prioritiseerivad aga investeeringute mahu suurendamist.

Rootsi finantsjuhid on seadnud peamiseks prioriteediks orgaanilise kasvu, samas peavad nad prioriteetseteks valdkondadeks ka uute toodete kasutuselevõttu, investeeringuid suuremasse tootmisvõimsusse ja kulude vähendamist. Ettevõtete omandamine on jätkuvalt oluline prioriteet, kuid jäänud samale tasemele võrreldes kevadega.

Baltikumis keskendutakse investeeringute ja ettevõtete võimalike laienemiste osas jätkuvalt eelkõige koduturgudele. „Digitaliseerumise prioriteetsus on Eestis finantsjuhtide seas mõne aastaga kasvanud kaks korda. Jätkuvalt aga näevad vaid 10% Eesti ettevõtteid, et nende edasine kasv võiks tulla laienemisest välismaale. Küsimus, et kui kaua me väikese majandusena saame piirduda oma kasvus kohapealse laienemisega?" kommenteeris Sokolov.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid