Maxima personalijuht: meie töötajad on läbilõige ühiskonnast
(1)
Eesti Maximas töötab üle 500 vähenenud töövõimega inimese. Kuna ühes kuus palkavad nad umbes 250 töötajat, siis täpne arv muutub pidevalt. Kimber ütleb, et neid on nii kassapidajate, müüjate kui kontoritöötajate seas.
„Kui vähenenud töövõimest räägitakse, siis kangastub füüsiline puue, aga palju on ka südame-veresoonkonna haigusega inimesi, diabeetikuid. Haigustega, mida me ei näe," ütleb Kimber.
Tööjõuturg on pingeline, teenindustöötajaid on keeruline leida. Maximas ollakse tänulikud, et nad saavad värvata ka erivajadusega inimesi. Seda on seal tehtud aastaid. Aina enam räägivad tööle tulevad inimesed juba intervjuu ajal, millised nende erivajadused on.
„Meil on tööl 3700 inimest ja see on läbilõige ühiskonnast. Oleme erinevuste suhtes tolerantsed. Meil on juba aastaid olnud mitte-diskrimineerimise nõue. Oleme ka lõpetanud töösuhteid nendega, kes ei suuda sellest kinni pidada," räägib suurketi personalijuht.
Vajab teistsugust lähenemist
Vähenenud töövõimega inimene vajab lisatähelepanu, tööalast paindlikkust ja vajadusel kiiret reageerimist. Juhtidelt nõuab see korduvat koolitamist ja pikemat sisseelamist. Maxima juhid on saanud koolitust nii töötukassa kaudu kui ka keti enda poolt.
„Oleme kohaldanud töökohti ratastoolis inimestele. Uute poodide rajamisel oleme laiendanud kassakäike, et seal saaks ratastoolis olla ja liikuda," räägib Kimber.
Alles hiljuti alustati koostööd puuetega inimeste kojaga, et saada paremini aru, kuidas puuetega inimestega veel paremini suhelda.
Oli aeg, kui kaupluste juhid ei pidanud võrdsest kohtlemisest lugu. Maximas öeldi Kimberi sõnul selgelt välja, et see ei ole aktsepteeritav. Täna on võrdne kohtlemine seal muutunud normaalsuseks. Nüüd tunneb personalijuht, et enam ei olegi vaja põhjalikke koolitusi korraldada, sest mentaliteet on oluliselt muutunud – juhatajad on selgelt valmis võtma erinevaid töötajaid tööle. Osalt ka seetõttu, et muud tööjõudu lihtsalt ei ole. Nad on valmis olema paindlikud.
Kimber soovitab, et kui soov on hakata tööle võtma vaimse puudega inimesi, siis esmatähtis on tegeleda hoiakute ja koolitamisega. Viimane kehtib nii juhtide kui kaaskolleegide puhul. Vaimse puudega inimene võib olla vahel ettearvamatu, kuid Kimberile ei meenu, et neil oleks seni probleeme olnud. „On ju ka täis tööjõus inimeste seas neid, kelle käitumine võib olla ettearvamatu," toob ta välja.
Oluline on ka paindlikkus nii tööaja kui töötamise koha osas. Maxima otsis hiljuti inimesi näiteks IT klienditoe poole peale. Neid, kes tegelevad kauplustes esinevate muredega. Ei ole oluline, kus need inimesed istuvad ja asuvad. See töö sobib vähenenud töövõimega inimesele igati.
Suurem lojaalsus
Ehkki vähenenud töövõimega inimesed on inimesed nagu me kõik, siis on näiteks vaimupuudega inimestel kombeks olla lojaalsemad ja püsivamad. Nad tunnevad suuremat seotust kollektiiviga.
Neil on kohanemisraskused ning kui nad juba on kohanenud, siis on neil lihtsam jääda pikemaks ajaks paigale. Paljud neist on valinud poe ehk töökoha seetõttu, et neile sobib asukoht. Hiljem sobib neile meeskond ning ka püsikliendid hakkavad tuttavaks saama.
„Kui neil peaks tervis alt vedama, siis võtavad nad end mõneks ajaks töölt lahti ja ravivad end. Võtame nad hea meelega tagasi," räägib Lea Kimber.
Milline aga on olnud vähenenud tööjõuga inimeste tagasiside? Kimberile meenub üks hiljutine juhtum, mis küll ei puuduta vähenenud töövõimet, aga näitab, et probleemide korral nendega tegeletakse. Nimelt esitas nende peale kaebuse transsooline kolleeg. See teema jõudis ka ETV saatesse „Suud puhtaks". Too kolleeg oli väga rahul sellega, kuidas tööandja reageeris ning milliseid samme edaspidi astus.
„Me siiski ei uuri eraldi erinevate gruppide tagasisidet. Pood on aga nagu üks suur perekond oma kümnete või sajakonna töötajaga. Juhatajad ikka teavad, millised on inimeste mured. Ja kui neil ei oleks kollektiivis hea, siis eks nad hääletaks jalgadega," arvab Kimber.
Aitab ka usaldustelefon
Töövõime vähenemise põhjusi on palju. Üks on näiteks ka alkoholism. Ka Maximasse satub selle probleemi küüsis vaevlevaid inimesi tööle. Kimber ütleb, et nad on ses osas leplikud. „Anname andeks mitmeid kordi. Teinekord saab ka asja. Võime saata inimese ka teise poodi, kus koormus oleks väiksem ja stressi vähem. Poe juhataja on tihti nagu ema – ta peab tegelema nii töötajate krediidi, alkoholi-, tervise- kui pereprobleemidega.
COVID-i aeg on suurendanud näiteks meeleoluhäiretega töötajate arvu. Hirmud kasvasid. Kaupluse juht peab teadma, kuidas siis käituda. Kui poes lähevad pinged suuremaks, siis läheb kohapeale Maxima talendijuht, kes on ühtlasi ka psühholoog.
„Meil on töötajate usaldustelefon. Kõne suunatakse senikaua edasi, kuni keegi personaliosakonnast selle vastu võtab. Viimane selles jadas olen mina. Ja sinna helistatakse. Kurdetakse nii juhtimisotsuste üle, aga räägitakse ka meeleolu langusest või lausa depressioonist. Kui COVID tuli, siis oli telefon 10 tundi päevas punane. Usun, et sellest oli abi," ütleb Kimber.
Ka kliendid väga erinevad
Maxima personalijuht näeb, et inimeste hoiakud seoses vähenenud töövõimega inimestega on ajaga oluliselt muutunud. Hirmud on vähenenud. Samamoodi on tööle kandideerijad muutunud avatumaks ja ausamaks. See on tööandjale suureks abiks, sest teavad siis, millega arvestada.
Maxima kohta öeldakse ikka, et nad on venekeelne ettevõte. Samas töötab seal eestlaste ja venelaste kõrval nii ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi ja teisi rahvuseid. Erinevate rahvuste tolereerimine on seal kõige alus. Sealt edasi juba igasuguste erinevustega arvestamine.
„Meil käib iga päev umbes 140 000 klienti. Teenindajad peavad olema valmis, et klient ei ole standardne. Seal on samuti läbilõige ühiskonnast. Näiteks närvisüsteemi häiretega inimesed, kes ei suuda iseteeninduskassas nuppe vajutada. Nii on hea, kui ka kollektiivis on väga erinevad inimesed, et sellega harjuda," ütleb Kimber.
Veel üks kasutamata grupp
Ta soovitab kõigil tööandjatel mõelda, milline on sobiv inimene konkreetsele kohale ning ehk on mõistlik tööle võtta ka vähenenud töövõimega inimesi.
„Me oleme isegi sammu edasi astumas. Oleme mõelnud nendele, kes soovivad taas siseneda tavaellu – ehk kinnipidamisasutustest vabanevad inimesed. Poodides on seni olnud hoiak, et neid ei võta, aga nendega on oluliselt vähem probleeme kui tavaliste töötajatega – kes võtab end suvel töölt vabaks, tullakse-minnakse pidevalt. Endised vangid on samuti lojaalsemad. Nad on nõrgem grupp ja saaksime pakkuda neile tööd," ütleb Kimber.
Lea Kimber toob välja ka ühe punkti, mis vajaks paindlikumat käsitlust töölepingu seaduses. See on palju räägitud muutuvtundide teema. Kaupmeeste liiduga koostöös on seda aetud juba aastaid. Just vähenenud töövõimega inimeste puhul võiks kehtida variant, et töölepingu järgi töötab ta 24 või 32 tundi nädalas, aga kui suudab rohkem teha, siis on selleks võimalus.
