„Kui paar aastat tagasi paistsid kevadisest õnnetusjuhtumite statistikast silma redelilt kukkumised, okste lõikamisega seotud vigastused, metsarajal nikastatud hüppeliigesed ning talvisel perioodil kukkumised ja luumurrud, siis nüüd on õnnetuste nimekirja kroonimas elektritõukeratastega juhtuvad õnnetused ja seda peaaegu aastaringselt. Sel aastal on õnnetuste arv kahekordistunud, ent aasta pole veel läbi," rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.


Peamiselt satuvad õnnetustesse täiskasvanud, kes kasutavad mugavaid sõiduvahendeid lühemate vahemaade kiiremaks läbimiseks. Kindlustaja sõnul juhtuvad õnnetused suure kiiruse ja tähelepanematuse tõttu. Kahjuks suvel ja nädalavahetustel vajub gaas põhja ja hajub tähelepanu ka alkoholi pruukimise tõttu.


„Õnnetuse korral maandub juht tavaliselt käele või rindkerele, mistõttu on levinud küünarliigese-, randme- ja roiete vigastused. Palju näeme ka pea- ja hambavigastusi. Meie statistikas on ka paar äärmuslikku juhtumit, kus tõukeratta käepide vigastas juhi silma. Neid näiteid lugedes saab öelda, et õnnelikeks võib pidada neid juhte, kelle jaoks päädib õnnetus marrastuse ja ehmatusega," sõnas Gilden.


Sel aastal küündib tavapärane valurahahüvitis elektritõukeratta õnnetuses saadud vigastuste eest Seesamis 300 euroni. Püsiva puude puhul võib summa suuremakski paisuda. Kindlustaja sõnul ei ole nende statistikas õnneks näiteid, kus taoline õnnetus oleks nii raskete tagajärgedega lõppenud.


„Pahatihti ei ole tõukeratast juhtinud inimesed ainsad, kes viga saavad. Kasvutrendis on ka juhtumid, kus vigastatakse teist inimest või sõidukit. Kui süüdi peaks jääma tõukerattur, siis tuleb temal hüvitada kannatanule kulud, olgu selleks auto remonttööd või haiglaravi. Kui süüdlasel on näiteks kodukindlustuse juurde valitud eraisiku vastutuskindlustus, võib kannatanule hüvitada kahjud kindlustusselts," selgitas Gilden.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid