Hoolimata sellest Euroopa majanduste taastumine koroonakriisist on olnud jõuline, hõljub Euroopa kinnisvaraturu kohal jätkuvalt ebakindluse vari. Kinnisvarasektorit vaevavad küsimused on sarnased nii Eestis kui mujal - võimalikud kooronapiirangud, inflatsioon ja ehitushindade kasv ja üürnike muutunud nõudmised seoses hübriidtööga.

Nii Euroopas kui USAs tehtud erinevad küsitlused näitavad, et vähemalt pooled kontoritööd tegevad inimesed soovivad jätkata hübriidtöö režiimil, kus kombineeritakse tööpäevi kodu ja kontori vahel. See omakorda tähendab, et nii büroo-, kaubanduse-, kui laopindade turul on üürivõtja vajadused täielikult muutunud. Praegused B-klassi äripinnad ei vasta enam kaugeltki kliendi vajadustele ja A-klassi arendamisel tuleb lähtuda ajastule kohastest nõudmistest. Näiteks eraldatavust võimaldavad ruumilahendused, maja sees pakutavad mugavused ja lisateenused nagu jõusaal, puhkealad jms.

Juba enne koroonakriisi oli üheks trendiks valglinnastumine, millele koroonakriis andis kindlasti oma tõuke. Huvi väiksemate ja kodu lähedal asuvate pindade järele on jätkuvalt suur. Seega muutuvad kodu lähedal asuvad büroopinnad aina olulisemaks.

Tallinna büroopindade vakantsusmäär on teinud väikese tõusu 8% tasemele. Kohalikul turul suurendab vakantsust madalama kvaliteediga B-klassi rendipindade vabastamine ja covidist tingitud kontoripinna nõudluse muutumine. Samas on nõudlus A-klassi büroopindade järele püsinud. Eesti vakantsusnäitaja on Euroopas keskmik, suurimad vakantsusmäärad on Lätis, Soomes ja Poolas ning väiksemad Euroopa suurlinnades.

Vaktsineeritum rahvastik tekitab investorites usaldust

Tänavu lisandub Tallinnasse üle 30 000 ruutmeetri kaasaegset büroopinda. Kokku on arenduses ligemale 140 000 ruutmeetrit, millega Tallinna büroopindade maht tõuseb 950 000 ruutmeetrini. Miljon pole enam kaugel, sest arendustegevus jätkub ja pangad on varmalt valmis projekte finantseerima. Ka arendajate enda huvi uusi projekte jätkata on suur. Viimase viie aasta jooksul on arvestatavaks tegijaks kasvanud niiöelda uue kinnisvaraarendajad, kellel on hea ligipääs kapitalile ja unikaalsed ideed. Seega võib oodata aktiivset büroopindade lisandumist Tallinna ka järgmistel aastatel.

Ka Euroopa tasemel on raha hind odav ja kapitali turul palju, aga ka investorite ettevaatlikkus püsib kõrge. Euroopa ülene investor jälgib aktiivselt riikide vaktsineerimistaset. Mida vaktsineeritum on rahvastik, seda rohkem tekitab see investorites usaldust. Kõrgema vaktsineeritusega riikides on lockdowni tõenäosus väiksem.

Kahjuks erineb Ida-Euroopa negatiivses mõtes Lääne-Euroopast. Mitte ükski kinnisvaraomanik ega üürnik ei taha kogeda kaubanduskeskuste sulgemist või riigiüleseid liikumispiiranguid. Võib tunduda üllatav, aga rumalad tervishoialased poliitilised otsused hoiavad kindlasti investeeringuid tagasi.

Tänu tugevale kapitaliturule ja madalale intressimäärale püsib investeeringute aktiivus väga suur ka järgmisel aastal. Tehinguid tehakse kõikjal Euroopas nii büroomajade, kaubanduspindade kui hotellidega ja taastumist on selgelt näha. Järgnevatel aastatel mängib suurt rolli inflatsioon ja madalad intressimäärad ning teiselt poolt jahtutavad kogu turgu koroonapandeeniast tulenevad hirmud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid