Avaldame riigikogu esimehe Facebooki postituse täies mahus:

"Värske statistika annab märku, et meie majanduse kasvutempo on raugemas ja meie hakkamasaamine vajab veelgi rohkemat tähelepanu.

Millest selline järeldus ja mida nüüd teha: on veel liiga vara rääkida kindlas kõneviisis kiirest majanduskasvust. Statistikaameti andmetel suurenes Eesti majanduse maht III kvartalis võrreldes mullusega 8,6%. See on päris kiire kasv.
Kui võrrelda üheksa kuu numbreid pandeemiaeelse, 2019. aasta omadega, siis kahe aastaga suurenes majanduse maht vaid 4,7%. Seega kasv polegi nii kiire. Enamgi, kui vaadata selle aasta numbreid detailsemalt, siis ei saa märkamata jätta, et Eesti majanduse kasvutempo on selgelt raugemas.
Esimeses kvartalis kasvas majanduse maht eelmise kvartaliga võrreldes* 6,0%, teises 2,3% ja kolmandas vaid 0,7%. Nende numbrite valguses on veel liiga vara rääkida kindlas kõneviisis kiirest majanduskasvust lähitulevikus. Kuigi tarbijanõudlus ja eksport on kosunud tempokalt ja töökohti luuakse juurde, hägustab koroonaviiruse kulgemisega seotud tagasilöökide võimalus endiselt majanduse väljavaateid.
Tänavune pilt pakub meie majanduses tugevaid kontraste. Esiteks on kiiresti kasvanud tarbimiskulud, kuid tarbijate kindlustunne on langenud. Tarbimisaktiivsus põhineb stiimulimeetmega toetatud sissetulekutel, pandeemia ajal kogutud säästudel ning teisest pensionisambast võetavatel vahenditel. Kõik need asjaolud suudavad tarbimist toetada vaid lühikest aega. Samas tunnevad tarbijad muret kiirenenud hinnakasvu pärast, mis räsib eriti tugevalt meie ühiskonna nõrgemaid.
Teiseks on väga tugev kontrast erinevate tegevusalade käekäigus, kus infotehnoloogia ettevõtted näitavad uusi käiberekordeid, samas kui paljud turismi, meelelahutuse ja toitlustamisega seotud ettevõtted võitlevad ellujäämise nimel. Suurenenud ebavõrdsus kahjustab meie edasist arengut.
Tugeva majanduskasvu tingimustes peame suutma hättasattunuid ja abivajajaid aidata. Tuleb olla valvsad ja leida reaalsed lahendused. Järgmiseks aastaks prognoositakse Eestile jätkuvat majanduskasvu, madalamat tööpuudust, pakkumispiirangute leevendamist ja inflatsiooni alanemist.
Kriisis nägime kahjuks liigagi sageli, kui ekslikeks võivad meie majandusprognoosid osutuda. COVID-19 juhtumite sagenemine mitmes riigis ja omikroni esilekerkimine ohustavad taas majandustegevust ning suurendavad ebakindlust. Peame säilitama valvsuse ning valmiduse kiiresti reageerida. Laiem diskussioon maksude ja muudel eelarvepoliitilistel teemadel on vältimatu.
Selle kõige juures ei tohi olla meil tabuteemasid ega tabulahendusi. Kaalul on, kas saame meie majanduse kindlalt kasvama ja seeläbi meie inimeste igapäeva paremaks.
*Hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult."