Saates „Arveldamata tund” on külas Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ning vandeadvokaat Rauno Kinkar. Saadet juhib Hando Sinisalu.

COVID-19 vastane vaktsineerimine on toonud ühiskonnas kaasa suure polariseerumise, kus inimesed jagunevad vaktsineerimise pooldajateks ja vastasteks. Vastastele valmistab suurt meelepaha inimeste vaktsineerima survestamine. Kuna igal ravimil, sh vaktsiinidel on võimalikud kõrvaltoimed, siis tundub ebaõiglane, et survestamise tulemusel ennast vaktsineerinud ning kõrvaltoime all kannatavale inimesele pole mingit kompensatsiooni ette nähtud.

Milles täpsemalt loodav vaktsiinikahjude hüvitamise süsteem seisneb? Millised on peamised väärarusaamad seoses vaktsineerimisega? Olavi-Jüri Luik ütleb alustuseks, et statistiliselt on COVID-19 vastane vaktsineerimine turvaline ning raskemaid kõrvalnähte esineb ainult umbes 0,01% inimestest. „Aga me peame möönma, et ka 0,01% juhtudega tuleb tegeleda. Nii vaktsiinide kui ka kõikide ravimite puhul on üldreeglina vastutajaks tootja. Meie seadused näevad ette ka täiendava solidaarse vastutuse ehk tootjaga võrdsustatakse ka maaletooja ehk turustaja. Ehk hüpoteetiliselt vaktsiinikahju puhul saaks kannatanu esitada nõude nii tootjale kui maaletoojale, kes on finantsiliselt väga võimekad,” kirjeldab Luik.

Kas 0,01% on ootuspäraselt ohutu või on tegemist ikkagi liiga kõrge protsendiga? Kas tehniliselt ja teaduslikult on võimalik tuvastada preventiivselt vaktsiinide puuduseid?

Kuidas soovib riik tulevikus selliseid kahjusid hüvitada läbi kindlustussüsteemi? Miks on hea, et Eestist saab 28-s riik, kus on loodud vaktsiinikahjude hüvitamise süsteem?

Kuula sellest ja paljust muust seonduvast järgnevast saatest!

1x

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid