Riigiabi kogumaht Eestis kasvas aastaga pisut üle 455 miljoni euro ja osakaal sisemajanduse koguproduktist suurenes 1,75 protsendipunkti võrra.

„Möödunud aasta oli erakorraline ka riigiabis - koos COVID-19 abiga anti riigiabi kokku 831 miljonit eurot,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetasime toetuste, laenude ja tagatistega erinevate valdkondade ettevõtjaid, kes sattusid pandeemiapuhangu ja sellest tulenevate piirangute tõttu raskustesse,“ lisas ta.

Koos COVID-19 riigiabiga moodustasid toetused pea poole ehk pisut üle 400 miljonit euro riigiabi üldmahust. Märkimisväärselt kasvasid eraldatud laenud ja tagatised. Vähese tähtsusega abi kogumaht moodustas kõikides sektorites kokku 57 miljonit eurot, vähenedes aastaga pisut üle 3 protsendi. Ka vähese tähtsusega abist moodustas 97 protsenti toetuse vormis antud abi. Ilma COVID-19 riigiabita toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest kokku 420 miljoni euroga, aastaga vähenes see 3,4 protsenti.

Suurim abi andja oli Sihtasutus KredEx, moodustades üle kolmandiku kogumahust. Järgnesid AS Elering ja Kultuuriministeerium.

Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel, regionaalarengu edendamiseks, sektoraalsetel eesmärkidel. Horisontaalsetele eesmärkidele suunatud riigiabist anti kõige rohkem ehk 144 miljonit eurot keskkonnakaitseabi, millest 98 miljonit moodustasid toetused elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel. Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks moodustas 73 miljonit eurot, abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 22 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevust toetati 18 miljoni euroga ning 4 miljoni euroga toetati kohaliku taristu investeeringuid. Regionaalabi anti summas 21,5 miljonit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid