„Oleme ligi 350 000 euro suuruse investeeringuga hoolikalt täitnud muinsuskaitseseadusest tuleneva kohustuse, et sõjaeelse Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud Linnamäe pais säiliks," ütles elektrijaama omanikfirma Wooluvabriku juht Vahur Kivistik.

Linnamäe hüdroelektrijaam täidab regionaalse energiajulgeoleku seisukohalt tähtsat rolli, sest tegemist on piirkonna suurima juhitava pöörleva võimsusega elektrijaamaga, mis osaleb elektrisüsteemi sageduse hoidmisel. Inimestele vaba aja veetmiseks ning kaitse all olevatele nahkhiirtele pesitsemiseks soodsat keskkonda pakkuv paisjärve ümbrus püsib terviklikuna tänu just Linnamäe hüdroelektrijaama majandustegevusele.

Kuid valitsuse otsustamatuse tõttu sattus paisjärve säilimine ohtu, sest keskkonnaamet taotleb lõhedele kudemispaikade loomise eest võitlevate kalastajate survel paisu lõhkumist ja keeldub elektrijaamale püsivat veeluba väljastamast. Seda hoolimata asjaolust, valitsus võttis juba kaks aastat tagasi vastu põhimõttelise otsuse, et kalakaitsjate huvid ei kaalu Linnamäel üles muinsuskaitse alaseid ja sotsiaalmajanduslikke huvisid.

„Valitsus pole edasisi samme astunud, mistõttu kulub viljatutele vaidlustele eri huvigruppide vahel mõõtmatul arvul töötunde ning sadu tuhandeid eurosid riigi, valla kui ka erasektori raha," tõdes Wooluvabriku juht Vahur Kivistik. „Veeluba kehtib meil aasta lõpuni. Kas tõesti kordub olukord, et peame jälle kohtust õiguskaitset küsima nagu kahel korral varem?"

Linnamäe elektrijaama olulisust regionaalse energiajulgeoleku julgeoleku tagajana kinnitavad nii Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu kui ka Maaülikool. Õiguskantsler avaldas varem, et paisjärve säilitamise üle peab langetama lõpliku otsuse valitsus.

Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme vald kaitsevad seisukohta, et pais, elektrijaam ja paisjärv moodustavad ühtse tervikväärtuse, mis väärib säilitamist. Kaalukausil hoitakse ühelt poolt 2000 majapidamise aastaringne varustamine elektriga ja teisalt ligi 1000 lõhekala iga-aastane heaolu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid