Ehk siis, kui tekivad müraprobleemid, konfliktid jäätmekäitluse pinnal või häirivad äriruumide kasutajad oma käitumisega olulisel määrajal majaelanike elu, on rahumeelne kooseksisteerimine küsimärgi all. „Kindlasti on lubamatu selline olukord nagu hiljutine trall ühe Kalamaja kohviku ümbruses, kus äriruumide kasutajast tingitud tegevus häiris olulisel määral korteriühistu elu. On päevselge, et sellises olukorras ei saa elanikud oma kodudes rahulikult ja turvaliselt olla, kui maja ümber toimuvad hilisõhtused kogunemised ja tehakse lausa ebaseaduslikult lõket," räägib Mardi.

„Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse. Ehk siis kõigil, nii korteriomanikel kui ka äriruumide omanikel ja rentnikel tuleb käituda nii, et see naabreid ei riivaks," nendib EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Kui äriruumides või selle ümber toimuv häirib teisi korteriomanikke määral, mis ületab tavakasutuse mõju ja sellesuunalisi märkusi on juba tehtud mitmeid, tuleb selline tegevus lõpetada. „Sellest tuleks rääkida korteriühistu koosolekul, naabritega ja äriruumide omanikega suhelda, koos kompromisse otsida," leiab Mardi. Samuti tuleks tema sõnul uued elu- ja ärihooned juba planeerida ehituslikult nii, et äritegevusega kaasnev olmemüra naabreid võimalikult vähe puudutaks.

„Aga ma ei väsi kordamast, et ühiselu sujumisel on igal üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita. Kui saame aru, et meie soovid, tahtmised ja vajadused on täpselt sama olulised kui kaasinimeste omad, saame muretult oma kodus õnnelikku elu elada."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid