Kinnisvarahinnad on pikka aega liikunud tõusujoones ja viimane majanduslangus on paljudel juba ammu ununenud. Ettevaatlikumatel investoritel võib kõrgete kinnisvarahindade tõttu tekkida aga kartus, et võib-olla on nad praegu turule sisenedes juba rongist maha jäänud. Ent investor ja maakler Algis Liblik arvab, et raha pangakontol hoidmine ei pruugi olla sugugi targem valik. Ta tõdes, et inflatsiooni tõttu on kinnisvarahinnad praegu tõesti kõrged ja tootlused jällegi varasemast madalamad. Samas tuleb arvestada ka kinnisvara väärtuse kasvu ajas.

„Sellel aastal on ainuüksi Tallinnas kinnisvarahinnad kasvanud 17%. Isegi kui puhtalt rahavoo baasil on täna üüritootlus madal, siis arvestades sinna juurde väärtuskasvu, on tootlus ju väga hea,” kommenteeris Liblik. Ta tõi näite ka oma sõbrast, kes äsja endale üürikinnisvara juurde soetas, sest usub, et isegi kui hinnad peaksid paari aasta jooksul kukkuma, siis selleks ajaks on üürnik juba osa tema pangalaenust kinni maksnud. „Loomulikult on ka riskid olemas, kuid investeeringu mõistlikkus sõltubki ju alati ka investeerija enda riskitaluvusest,” sõnas Liblik.

Ent millised need peamised riskid siis ikkagi on ja kuidas investor end nende eest kaitsta saab ning kuidas võimalikeks kriisideks valmis olla? Renno Mägi vastas, et selleks tuleb eelkõige analüüsida kinnisvaraturu olukorda. „Vaadates mälu järgi tagasi viimasele 20 aastale, on olnud võib-olla ainult kaks-kolm aastat sellised, kus kinnisvarahinnad on Eesti suuremates linnades langenud. Teine aspekt on see, et üürikinnisvara soetamisel ei ole kinnisvarahinna kõikumised investorile väga suur risk, tema vaatab pigem üürist tulevat rahavoogu,” seletas Mägi. Ta lisas, et võimalusel on kinnisvara kindlasti mõistlik soetada ja olulised küsimused ning riskid on seotud pigem sellega, kas kinnisvara soetamiseks kasutati üksnes isiklikku raha või ka laenu.

„Kindlasti on kinnisvara mõistlik soetada laenu kaasates, ent milline võiks olla mõistlik laenu osakaal, sõltub juba investorist ja tema võimalustest, riskitaluvusest ning ka panga tingimustest. Meeles tuleb pidada, et laenuintress koosneb alati marginaalist ja baasmäärast ning kui praegu on baasmäärad olnud aastaid negatiivsed, ei pruugi see alatiseks nii jääda. Kindlasti peab arvestama, et kui näiteks pangast võetakse kodulaen 20–30 aastaks, võib ette tulla ka aegu, kus laenuintress baasmäära võrra kallineb. Küsimus on, kas ka siis ollakse suuteline seda laenu teenindama või mitte,” selgitas Renno Mägi.

Veel räägiti saates sellest, millist tüüpi üürikinnisvara ja millises piirkonnas tasuks eelistada ning kuidas on mõjutanud üürikinnisvara turgu koroonaepideemia. Puutumata ei jäänud ka üürilepinguga seotud küsimused.

Kuula sellest ja veel paljust seonduvast lähemalt saatest:

1x
00:00


Jaga
Kommentaarid