„Suve lõpul tabas Eesti inimesi elektri ja gaasi mitmekordne hinnatõus. Sama kaua on teada, et kallineva energia mõjul suureneb järsult suhtelises vaesuses elavate inimeste arv. Valitsus hakkas tõsisemalt tegutsema alles oktoobris, mil lubati, et vaesusesse langenud inimestele makstakse kompensatsiooni. Käes on detsember, aga nii taotluste esitamise kui hüvitise saamise ümber valitseb suur segadus ja asjad venivad,“ sõnas Helmen Kütt.

Tema sõnul selle aastanumbri sees raha ülisuure tõenäosusega ühegi raskustesse sattunud inimese kontole ei jõua. „Küttearved ja ka muud kulud vajavad maksmist, need ei oota, millal valitsus lahendused välja töötab,“ tõdes Kütt. Ta lisas, et mures inimesed pöörduvad praegu omavalitsuste poole, kes on sunnitud valitsuse haldussuutmatuse pärast nii-öelda käsi laiutama, sest ei ole teada, millal ja kuidas täpselt uus süsteem käivitub.

Kütt meenutas, et 11. novembril pöördus Eesti Linnade ja Valdade Liit rahandusministeeriumi poole ja tõi välja lausa 30 probleemi ja lahendust vajavat küsimust seoses energiakulu kallinemise mõjude leevendamise meetmega. Hinnanguliselt peaks uuest toetusmeetmest abi saama ligi 70 000 inimest.

Kütt esitas koos Raimond Kaljulaidi ja Riina Sikkutiga 2022. aasta riigieelarve muudatusettepaneku, mis oleks pere esimese liikme toimetulekupiiri tõstnud 150 eurolt 170 eurole, mille mõjul oleks pere teise ja iga järgneva täisealise pereliikme toimetulekupiir kerkinud 136 ja iga lapse toimetulekupiir 204 euroni kuus. „Toimetulekupiiri tõstmine aitab samuti perede toimetulekut parandada. Kallinenud energiakandjad mõjutavad toidu, esmatarbekaupade ja transpordi hindasid. Paraku hääletas riigikogu enamus meie ettepaneku maha,“ lisas Kütt.