Kuivõrd tohutut tööjõu ülejääki ei tekkinud, on mõnes sektoris üha raskem tööd leida. Peamiselt puudutab see administratiivseid ametikohti, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia. Nii näiteks on juba mitu aastat näha, et tööturg ei vaja enam nii palju raamatupidajaid, andmesisestajaid, sekretär-asjaajajaid. Lähema aasta jooksul on raskem tööd leida ka kujundajatel-multimeediakunstnikel. Kui aastal 2016 oli see ametikoht hoopis väga suures puudujäägis, siis aastate jooksul on tööturule tulnud palju selle valdkonna inimesi. Muutunud on ka võimalused eriala õppida, saadaval on hulk internetikursuseid.

Võrreldes eelmise prognoosiga on märgata teatud stabiliseerumist majutuse, toitlustuse, hotellinduse tööjõuturul. Ülejääki nende valdkondade töötajatest täna enam pole. Küll aga on ülejääki liikunud ajakirjanikud. Põhjuseid on ilmselt mitu. Esiteks on tegemist populaarse valdkonnaga, kus konkurents seetõttu tihedam. Teiseks on muutunud ka ajakirjaniku töö – klassikalist artiklite kirjutamist on vähem ja toimetustes ei ole enam vaid ajakirjaniku haridusega inimesed.

Keda on puudu?

Sarnaselt eelmise aasta uuringule on tööturul ka praegu suur audioloogide ja logopeedide ning tarkvaraarendajate puudus. Eestis küll on IT-taustaga inimesi, kuid suur osa neist on keskastme spetsialistid, vähe on tippspetsialiste ja neid, kes teeksid mõnevõrra kergemaid IT-töid.

Tervishoiusektoris on juba aastaid olnud suur tööjõupuudus ja olukorra muutumist pole kahjuks näha. Jätkuvaks probleemiks on arstide ning õenduse valdkonna spetsialistide ja tippspetsialistide leidmine. Tööjõu suur puudujääk on ka hooldajatest. Põhjusteks madalad palgad, pensionile siirdumine ja ebasobiv tööaeg.

Suure puudujäägiga ametimeeste hulka on sel korral tulnud ka keevitajad. Kui baromeetrit laiemalt vaadata, siis torkabki silma, et üldises plaanis on kasvanud tööjõupuudus just oskustööliste hulgas.

Ehituse valdkonnas on puudujääki liikunud üldehitajad, sealhulgas fassaaditöölised, ehitiste lammutajad, ehitustellingute püstitajad, betoneerijad ning betoonpindade viimistlejad, põrandategijad ja plaatijad. Eks igaüks, kes on viimase aasta jooksul ehituse ja remondiga kokku puutunud, on seda puudujääki tajunud. Selline töö eeldab head füüsilist vormi ja tugevat tervist, mida ei pruugi kõigil olla, sageli suundutakse ka riigist välja, kus on nendel ametikohtadel kõrgem palk.

Lisandunud on vajadus tegevjuhtide ja müügi- ning turundusvaldkonna juhtide järele. Põhjuseks on inimeste huvi ettevõtluse vastu ning ettevõtte juhtidel on vaja abikäsi tegevjuhtide näol.

Lihttöö ametikohtadel on suur puudujääk aianduse lihttöölistest, farmi- ning metsatööstusseadmete juhtidest (kombaineri juht), põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikutest ja lukkseppadest. Põhjusteks on ametikohtade ebapopulaarsus, hooajatöö, madalad palgad, mittestandardne tööaeg ja paljude olemasolevate spetsialistide vanaduspensionile siirdumine.

Aasta-aastalt on neid ameteid, kus on suur ülejääk, jäänud vähemaks. Kui koroona muutis korraks tööturgu, siis praeguse prognoosi kohaselt on lähema aasta jooksul tööturul siiski tööjõus mitmel alal puudus. Seda kinnitab ka registreeritud töötuse statistika, tänavu sügisel on töötus pigem langenud, samas kui tavaliselt töötus vastu talve pigem kasvab.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid