Kütuse hindade jaemüügihindade määramisel lähtuvad tanklad nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest kui ka kohalikust konkurentsis.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi tõdes, et maailmaturu hinnalanguse puhul on nad valmis koheselt jaehindu alandama. "Tuleb mõista, et Eesti turule jõuab hinnamuudatus tavaliselt 710-päevase viitega. Seda eelkõike tanklates oleva kütusevaru tõttu," selgitas ta.

Ta nentis, et see aasta on olnud seni rekordkõrgete jaehindade aasta, mis on olnud tingitud mootorikütuste hinnatõusust maailmaturul ning biokohustuste nõuete täitmise kõrgest hinnast. "Kui diislikütuse osas suutis riik läbi aastataguse aktsiisilangetuse viia jaehinnad Eestis Leeduga samale tasemele, siis bensiini jaehindade osas tuleb samuti riigi poole vaadata – Eestis on Baltikumi kõrgeim bensiiniaktsiis," juhib ta tähelepanu. Lisaks kehtib Eestis varasem kohustus minna üle suvise aururõhuga bensiinile, mis toob samuti hinnalisa.

Eeltoodut märgib ka Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat. "Võtmed kütusehindade alandamiseks on ka Eesti valitsuse käes – tänased ebamõistlikud regulatsioonid ja bürokraatianõuded kütuseturul jõuavad tarbija rahakotti," juhtis ta tähelepanu.

Hinnastamisjuht Sassi on tänast maailmaturgu vaadates positiivselt meelestatud, et mootorikütuse jaehinnad langevad Eesti jaamades lähiajal senisest veelgi.

Raamat nii optimistilik ei ole, tema sõnul on lähinädalate muutust keeruline prognoosida. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et kuigi neljapäeval toimunud OPEC+ kohtumisel otsustati jaanuaris tootmismahte planeeritud mahus tõsta, siis jäi kohtumine "avatuks". See tähendab, et antud otsus võidakse igal hetkel uuesti üle vaadata. "Nii võib prognoosida Ameerika mägede jätku naftahinnale," selgitas ta. Samas tõdes temagi, et lootus on hindade leevenemiseks uue aasta I poolaasta jooksul. "Kõik võib aga pea peale pöörata omikrontüve levik ja selle ohjamiseks potentsiaalselt kehtestatavad liikumispiirangud, millele naftakartell OPEC+ kindlasti reageerib," tõdes ta.

Eestis on siiski olukord parem kui naaberriikides
"Kui me võrdleme kütusehindade muutumist Eestis ja teistes regiooni riikides 2021. aasta jooksul, siis on müügihind Eesti tanklates tõusnud konkurentsitult kõige vähem," tõdes Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat.


Ta selgitab, et aasta algusega võrreldes on diislikütus Leedus kallinenud 30% rohkem kui Eestis.

Kui vaadata ka viimase kolme kuu hinnaliikumist, siis näiteks septembri algusega võrreldes oli novembri lõpus Lätis mootoribensiini hind 20 senti kõrgem, Eesti tanklates oli hind tõusnud ainult 9 senti. 


"Eesti kütuseturu konkurents on väga tihe ja sellest võidab tarbija – kõik olemasolevad andmed näitavad seda, et meie kütuseturu hinnakujundus on regiooni kõige konkurentsivõimelisem," tõdes Raamat.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid