KUULA SAADET | Lihtsalt rahast: asjad ja olukorrad, mis sinu elus alati kindlustatud peaksid olema

Eesti inimesed ei ole sama agarad kindlustajad kui näiteks meie naabrid Soomes ja Rootsis. Miks see nii on?

Coop Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor ning PZU kodu- ja reisikindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu põhjendavad seda majandusliku olukorra erinevustega, mis võib jätta mulje riskide maandamise ebavajalikkusest. Lisaks olevat siin natuke tegemist ka eestlasliku jonniga, mis paneb arvama, et alati saadakse ise hakkama ja pole vaja liigselt muretseda.

„Õnneks jääb meil aasta-aastalt seda jonni siiski vähemaks ja üha rohkem inimesi mõistab, et parem oleks riske maandada ja hajutada ning mitte jätta kõike üksnes enda kanda. Kui vanasti oli talude puhul levinud üksnes tulekindlustus, siis praegusel ajal on mõistlik kindlustada ikkagi kogu oma vara,” rääkis Piibor.

Ta lisas, et tavaline on ka see, et kindlustust valides vaadatakse üksnes hinda, kuid tegelikult tuleks süveneda hoopis sellesse, mis selle raha eest ühe või teise kindlustuspakkuja juures tegelikult kindlustatud saab. „Juhul kui inimesel endal ei ole tahtmist eri kindlustusseltside pakkumustesse süveneda, võib ta alati abi küsida ka professionaalidelt ehk pöörduda võrdluse saamiseks kindlustusmaaklerite poole, kes annavad nõu ja pakuvad ka turuülevaadet,” lausus Piibor.

Õunapuu lisas, et kui kohustuslikud kindlustused kõrvale jätta, siis ta tahaks loota, et kõik inimesed leiavad võimaluse kindlustada ära oma kodu. „Kõige muuga on alati võimalik hakkama saada, aga ma tõesti ei sooviks kellelegi olukorda, kui tal pole kohta, kus elada,” sõnas ta.

Üks, mis viimasel ajal kindlasti paljude inimeste üldist turvatunnet mõjutanud on, on ülemaailmne tervisekriis. See tõi endaga kaasa palju küsimusi ka kindlustuse teemal, sest inimesed ei saanud enam aru, mille eest nende valitud kindlustused neid kaitsevad ja mille eest mitte. Õunapuu nõustub sellega ja lisab, et kuna väga paljud inimesed töötavad praegu kodukontorites, siis on sagenenud ka varasemast teistsugust tüüpi kahjud. „Näiteks hakkasid asjad sagedamini pliidiplaatidele kukkuma ja ka nutiseadmetega seotud kahjusid juhtub kodustöötamise perioodil oluliselt rohkem. Lisaks kodukahjudele sagenesid ka reisitõrkejuhtumid: lennud jäid ära või lükati edasi ja samas tundsid inimesed ka ise COVIDi ees hirmu ega julgenud enam reisile minna,” lisas Õunapuu.

Piibor kinnitab, et praeguseks tuleb COVIDi-juhtumite kaitse kaasa juba enamiku reisikindlustustega, kuid kindlasti tasuks süveneda, millistel juhtudel see kehtib, kellele see kaitse tegelikult laieneb ja millistes summades. Näiteks Coop Pank pakub oma arvelduspaketi klientidele mõistliku hinnaga kuutasulist reisikindlustust, mille koroonaviiruse kindlustuskaitse laieneb kogu perele ja mis hüvitab COVID-19-ga seotud reisitõrkekulud ja meditsiiniabikulud kogu maailmas.

Viimasel ajal otsustab üha rohkem eestlasi kindlustada ka oma ka kodu- ja väikelaenud ja ka liisingud, et maandada riske juhuks, kui inimest peaks tabama näiteks järsk terviserike või töökoha kaotus.

Saates tõdetakse, et erinevaid kindlustustooteid ja võimalusi oma vara kindlustamiseks on väga palju ning seejuures pakutakse lahendusi, millised tooted kellelegi eelkõige sobida võiksid. Lisaks räägitakse ka sellest, kuidas veenduda, et valitud kindlustuse tingimused inimese vajadustele ja ootustele vastaksid.

Kuula sellest ja veel paljust muust lähemalt järgnevast saatest: