ERISAADE | Raivo Vare: toetuse maksmine elektriarvete tasumiseks ei ole pikk lahendus. Riigid peavad börsil kokku leppima madalama hinnalae

Sel sügisel ja talve hakul on meid kimbutanud krõbe elektrihind. Tänagi tõuseb see üüratult, kerkides 1000 euroni MWh. Mis põhjused peituvad hinnatõusu taga ja mida see tähendab tavalisele tarbijale, selgitab Delfi „Erisaates“ energia- ja majandusekspert Raivo Vare.

Kui kolmetoalises korteris kõikides tubades tuled põlevad, telekas mängib, ahi töötab, siis mida see päriselt rahakotile tähendab, kui elektri hind on 1000 eurot MWh eest?

Vare sõnul tähendab see, et tuleb hakata vaatama, kust annab kokku hoida. Ta rääkis, et on soovitatav rohkem tarbivaid seadmeid ajutiselt välja lülitada või kasutada neid siis, kui elekter on odavam. Ta märkis aga, et elekter on odavam südaööl ja pärast seda. „Praadimiseks ja ahjus küpsetamiseks ei ole see kõige parem aeg.“ Ta märkis aga, et pesumasinat saab küll üsna hõlpsalt ööseks tööle panna.

„Hullem lugu on see, et osa seadmete väljalülitamine on küsitav, näiteks elektriboilerid. Need tarbivad küll palju elektrit, kuid nende pidev sisse-välja lülitamine lühendab nende eluiga,“ ütles Vare.

Ärileht kirjeldas eile kahe lugeja kogemust. Tarbijad võrdlesid eelmise ja selle aasta novembri elektriarveid. Ühel tõusis arve umbes poolteist korda, teisel aga kuus ja pool korda. Millest selline erinevus tuleb?

See tuleneb elektripaketist, vastas Vare. Peale selle, et elektrihind on tõusnud börsil, on suurendatud kolm korda ka fikseeritud hindadega pakette. „Börsihinnad on tõesti – ma isegi kasutaks sellist sõna – ropult hüpanud,“ ütles Vare.

Vare selgitas, et hinnatõusu taga on kaks peamist asja. Esiteks oleme läinud kunagiselt fikseeritud hinnaga süsteemilt üle muutuva hinnaga varustussüsteemile, mis põhineb börsi hindadel. See hõlmab kõiki riike ja meil kehtib Põhjala ehk NordPool hinnatsoon.

Häda on Vare hinnangul selles, et elektri hind ei sõltu sellest, palju maksab tootmine, vaid millise hinna annavad elektrile börsil tegutsejad. Teisisõnu: börsi elektri hind sõltub sellest, kuidas viimasena ehk kõige kõrgema hinnaga turule tulija oma elektrit hinnastab. „Ju siis on mingi tootja tulnud turule sellise koleda hinnaga nagu üle 1000 euro MWh eest ja see määrab kogu börsi üldise hinnataseme meie tsoonis,“ selgitas Vare.

Teise hinnatõusu põhjusena tõi Vare välja, et viimasel ajal on väga palju pandud kinni juhitavaid elektritootmisvõimsusi. See tähendab elektri tootmist fossiilsetel kütustel – põlevkivil, kivisüsil, gaasil. Nüüd, külmade ilmadega, on tekkinud kriis ehk suur tarbimishüpe ning elektrist tuleb puudu. „Kui pakkumine jääb kaugelt maha nõudlusest, siis hinnad kasvavad.“

Hinnalagi tuleb tuua allapoole

Mida siis aga probleemi lahendamiseks teha? Vare pakkus välja, et börsihinna lage tuleb tuua allapoole. Praegu on börsil elektri MWh maksimaalne maksumus 3000 eurot. Miks see nii kõrgeks on läinud, ei osanud Vare öelda. Ta arvas aga, et laehind tuleks tuua oluliselt madalamale, kasvõi 1000 euro peale.

See sõltub Vare sõnul aga hinna regulaatoritest ja riikide omavahelistest kokkulepetest. Hinna alandamine on rahvusvahelise poliitika küsimus.

Vare sõnas aga, et küsimus ei ole, kas maksimaalse hinna kehtestamine oleks võimalik, sest seda on ju juba tehtud, vaid kui palju maksimaalset hinda alandada. Vare arvates peaks seda tegema märgatavalt. „See oleks üleöö tehtav,“ arvas ta. Vare sõnul ei jääks nii ükski tootmine kahjumisse, kui lagi oleks 800–900 euro juures.

Teine lahendus on Vare arvates teha nii nagu soojaga – kujundada hind vastavalt tootmiskuludele ja mõistlikule kasumile. „Võib-olla tasuks kaaluda selle juurde tagasiminekut.“

Küll aga tuleks seejuures arvestada ka rohepööret ehk süsinikemissiooni kvoote tootmiskuludesse sisse, mis tähendaks küll hindade teatavat kõikumist, aga see ei oleks nii kõikuv kui praegu, arutles Vare.

Elektri tarnimiseks ei ole piisavalt võimalusi

Lisaks tõi Vare välja, et peaks vaatama kriitilise pilguga üle, mis toimub võimsustega meie piirkonnas. „Meil ei jätku elektrivõimsusi, kui nõudlus on kõige suurem. Kui nad on ka ühes kohas, siis teise kohta ei jõua.“

Probleemi lahendamiseks peab tema arvates olema piisavalt juhitavaid võimsusi – fossiilsetel kütustel tootmist –, mida saaks kiiresti käivitada. Teiseks peavad olema kaabelühendused sellised, mis lubaks suuremates kogustes elektrit üle kanda, sõnas Vare. „Meil ei jätku ülekandevõimsust ehk me ei saa tuua oma piirkonda teiste piirkondade elektrit.“

Rootslased müüks Soome ja sealtkaudu võiks elekter meile odavamalt tulla. Aga elekter lihtsalt ei mahu kaablitest läbi, mis ühendavad Rootsit Soomega, seepärast ongi meie hinnad poolteist korda suuremad, olgugi et ilm on seal sama, selgitas Vare.

„Me oleme maganud kümmekond aastat mudelite otsas, mis ei ole töökindlad, kui ilm meid ründab,“ sõnas Vare ja lisas, et kui Eestis on külm, on külm kogu regioonis korraga, mis tähendab, et me ei saa naabritelt elektrit.

Kõrgete hindadega tuleb arvestada kogu talve

Talv on suuresti alles ees, kas peame terve talve jooksul arvestama praeguste hindadega?

„Jah, kindlasti,“ sõnas Vare. „Ma arvan, et on õiglane öelda, et hinnad jäävad selle süsteemi järgi hüppama terve talve jooksul, sest talve hind on kõrge.“ Ta lisas, et gaasi hinnad mõjutavad ka elektri hindu – gaasi hinnad on läinud väga kõrgeks ja see lükkab üles ka elektri hindu.

Valitsus on püüdnud ka midagi teha, et hinnatõusu pauku leevendada. Näiteks on alates oktoobrist võrguteenustasu kõigile 50% odavam ja suhtelises vaesuses elavatele inimestele on ette nähtud kompensatsioon. Küll aga on kompensatsiooni juures häda selles, et toetuse taotlemiseks sobiv e-lahendus ei valmi enne detsembri lõppu. Kindlat kuupäeva, mil kompensatsiooni raha võiks reaalselt inimeste kontodele jõuda, ei julge ka omavalitsused välja öelda.

„Puudust kannatajatele abiks ikka,“ ütles meetmete peale Vare, kuid lisas, et mis puudutab vajaliku e-lahenduse puudumist, siis see on järjekordne riigi tegemata töö. „See on suurem riigireformi puudumise probleem,“ nentis ta. „Me ei ole piisavalt e-riik, kui oleks andnud teha.“

Vare hindas heaks lahenduseks ka käibemaksu alandamise, mida on välja pakkunud ka majandusminister Taavi Aas, sest käibemaksu võetakse lõppsumma pealt. Mida suuremaks lõppsumma kasvab, seda suuremaks kasvab ka käibemaks. Probleem on aga Vare hinnangul selles, et see on ajutine meede.

Kõigest täpsemalt kuuleb juba Delfi „Erisaatest“.