Euroopa liit on kõrgete energiahindade küsimuses pooleks kistud. Millises paadis asub Eesti?

Suurem osa Euroopa liidu riikidest on juba kasutanud ajutisi meetmeid, et tarbijatele suured energiaarved osaliselt hüvitada - kes on vähendanud makse, kes pakkunud hüvitisi. Liidu riikidele tähendab see kokku 3,4 miljardi eurost rahasüsti. Küll aga ollakse eri meelt selles osa, millega veel energiahindade tõusu kontrolli all hoida.

Liikmesriigid avaldasid möödunud nädalal energeetikaministrite kohtumisel energiahindade teemal oma seisukohti ja rääkisid riikide hetkeolukorrast. Mitu liikmesriiki - Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Rumeenia ja Hispaania - on teinud ettepaneku asuda elektriturgu kiiresti ümber korraldama.

Novembris valmis Euroopa energiaregulaatorite ühendusel (ACER) energiaturu hetkeolukorda käsitlev analüüs, mis ei pea turu fundamentaalset ümberdisainimist vajalikuks. Eesti, Austria, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Luksemburg ja Holland tegid ka eelmisel nädalal ühisavalduse, mis toetas ACERi analüüsi ja kus nad kutsusid Euroopa Liitu üles jätkama praeguse süsteemiga. Avalduses rõhutati, et turu rutakas ümberkorraldamine praeguses olukorras võib pärssida riikidevahelist elektrikaubandust, taastuvenergia suurendamist ja varustuskindlust. Sama väljendas Eesti ka suuliselt neljapäevasel kohtumisel.

Minister Taavi Aas ütles kohtumisel peetud ettekandes, et tänased ülikõrged energia- ja süsinikuheitmete hinnad ei täida eesmärki meelitada turule juurde taastuvenergia tootmisvõimsusi. Liberaliseeritud ja avatud elektriturul, nagu seda on Eesti ja Põhjamaade-Balti elektriturg, toovad kõrged hinnad märkimisväärse koormuse tarbijatele.

„Püüame hetkel olukorrale leevendust tuua riiklike meetmetega, kuid pikemas perspektiivis jääb sellest väheks. Peame leidma Euroopa Liidu tasemel lahendusi, mis ei riku toimiva elektrituru korraldust, kuid võimaldavad kiiresti reageerida energiahindade hüppelisele kasvule. Näiteks ei taga kehtiv heitmekaubanduse süsteem tänaste kvoodihindade juures kindlasti kulutõhusaimat emissioonide vähendamist. Näeme ühe lahendusena, et rakendada tuleks saastekvootide hinna stabiliseerimise mehhanism.

Saastavamate elektritootmise võimsuste sulgemine ei ole ainus lahendus ja võib meid viia hoopis suuremasse energiasõltuvusse ning põhjustada varustuskindluse häireid. Seetõttu oleme nõus ACER-i hinnanguga, et tuleviku elektrisüsteemid peavad saama veelgi paremini omavahel ühendatud ning taastuvenergia tootmise osakaalu tuleb kiirelt suurendada. Peame suunama nii riiklikud kui EL vahendid eelkõige nende eesmärkide täitmiseks," ütles Aas.