Neugrundi tuulepargi arendaja Märt Pootsi sõnul on uute tõsiseltvõetavate elektrijaamade rajamine Eestis seiskunud juba aastaid ning näiteks viimane uus tuulepark avati kaheksa aastat tagasi Paldiskis. “Hullumeelsed elektri hinnad ja suutmatus olukorda kontrolli alla saada pole praeguse valitsuse süü, vaid kollektiivne vastutus, mida kannavad kõik viimase paarikümne aasta jooksul riiki juhtinud poliitilised jõud,” ütles Poots. “Aastaid on toimunud täiesti ettenähtav vanade tootmisvõimsuste sulgemine ja fossiilkütustel põhineva energiatootmise kallimaks ajamine ilma uute tootmisvõimsuste juurde loomiseta.”

Soome lahes asuvale Neugrundi madalalikule hakati tuuleparki kavandama juba 15 aastat tagasi, kuid tänaseni pole riik suutnud selle ehituseks vajalike kooskõlastusi anda. “Just nüüd novembris tähistas meie ettevõte oma 15. sünnipäeva. Lühidalt kokku võttes on riik jooksutanud ettevõtjaid 15 aastat ühest asutusest teise, andnud kord lootust, siis jälle seda ära võtnud, lasknud meil investeerida üle miljoni euro kõikvõimalikesse eeluuringutesse, kuid tulemus on ümmargune null,” kirjeldas Poots. “Kusjuures tänaseks välja kujunenud olukord elektriturul ei ole valdkonda tundvatele inimestele üllatuseks.”

Rannikust umbes 10 kilomeetri kaugusele Neugrundi madalikule võiks paari aastaga kerkida kuni 38 tuulikuga tuulepark. Neugrundi tuulepargi arendaja sõnul on projekti venimise ainus positiivne aspekt see, et tehnoloogia on sel ajal arenenud ning täna saaks kasutusele võtta juba 2–3 korda võimsamad tuulikud kui veel 15 aastat tagasi. “Kui näiteks KMH valmimise ajal võisime unistada 0,8TWh aastatoodangust, mis kataks 10% Eesti elektrivajadusest, siis täna ehitama hakates võib need numbrid juba korrutada kahega,” rääkis Poots.

Arendaja murekohti ei näe

Arendaja sõnul pole tegelikult ei keskkonnaalast ega muud aspekti, mis välistaks Neugrundi madaliku kasutamise elektritootmiseks. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on meist enamasti väga hästi aru saanud ja tajub olukorda, kuid kõikvõimalikud muud riigiametid näevad alati igal pool ainult probleeme ja mitte lahendusi. Seda hoolimata sellest, et KMH ületamatuid probleeme ei tuvastanud,” lisas ta.

2011. aastal valminud Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ütleb, et: “KMH hinnangul on tuuleelektrijaama realiseerimine summaarseid keskkonnakaitselisi aspekte ratsionaalselt arvestades võimalik, kui järgitakse käesolevas töös toodud ettepanekuid. Kujunev merekeskkond säilitaks ka tuuleelektrijaama rajamisel suure osa oma looduslikust väärtusest ning tuuleelektrijaam aitaks taastuvenergeetika objektina kaasa üldiste keskkonnakaitse eesmärkide täitmisele.”

Poots: energiamajanduse juhtimisel on suured tegematajätmised

Pootsi sõnul ongi tänaseks välja kujunenud absurdne olukord, kus elektriturul reaalselt toimuv näitab igaühele, et energiamajanduse juhtimises on suured tegematajätmised. Samal ajal räägib valitsus innustunult rohepöördest ja sellest, kui oluline on ikkagi uute, taastuvenergial põhinevate elektrijaamade rajamine, kuid kevadest saati ringleb ministeeriumite vahel AK-märkega vabariigi valitsuse korralduse eelnõu, millega keeldutakse Neugrundi tuulepargi hoonestusloa menetlemisest.

“See on tänane reaalsus ja valitsuse ees seisev väljakutse – leida viis, kuidas öelda hullumeelseid elektriarveid saavatele Eesti inimestele, et meil ei ole vaja viiendikku kodumaist elektrit tootvat meretuuleparki, sest me ei taha tegeleda detailidega, kuidas neutraliseerida tuulepargi mõjud põhjaelustikule, kalastikule, lindudele, riigikaitsele, geoloogiale või setetele. Hoolimata sellest, et tippekspertide koostatud KMH ütleb, et kõik need mõjud on marginaalsed ja ületatavad,” loetles Neugrundi tuulepargi arendaja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid