Katkestuse kestel tehakse vajalikud tööd selleks, et välkmaksed hakkaksid liikuma kahe Euroopa välkmaksesüsteemi vahel. Tänu muudatusele saavad Eesti pankade kliendid edaspidi vastu võtta ja saata välkmakseid rohkematesse Euroopa pankadesse.

„Praegu on Euroopas mitu erinevat välkmaksete süsteemi, mis ei oska veel omavahel suhelda. Sisuliselt on Euroopas erinevad välkmaksete „saared“, kus maksed liiguvad saare peal, aga mitte saarte vahel. Kolme liitumislainega on kavas need välkmaksete saared omavahel ühendada. Ööl vastu reedet toimub esimene liitumislaine ja see puudutab ka Eesti pankade kliente,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Üldistatult liiguvad Euroopas ja Eestis pankadevahelised maksed kas tavamaksetena või välkmaksetena. Välkmaksed jõuavad kohale viivitamatult ja ööpäevaringselt, kuid tavamaksed liiguvad ainult tööpäeviti viiel korral päevas. Õhtuti, öösiti ja puhkepäeviti tavamakseid ei saadeta. Välkmaksega saab saata korraga kuni 100 000 eurot.

Rainer Olti sõnul on Eesti pangad välkmaksete osas Euroopas eesrinnas, sest Eestis on välkmaksete osakaal palju suurem kui Euroopas keskmiselt ning Eesti pangad ei küsi välkmakse eest lisatasu võrreldes tavamaksega. Novembris tehti Eestis pankadevahelistest maksetest 70% välkmaksetena, samas kui euroalal liikus välkmaksena viimastel andmetel vaid 10% pankadevahelistest maksetest.

Eestis on välkmaksetega liitunud praegu viis panka (SEB, LHV, Swedbank, Coop, Citadele), kelle pankadevaheliste maksete maht moodustab 95% kõikidest pankadevahelistest maksetest Eestis. Pangad Eestis saadavad tavamaksete süsteemi neid makseid, mis ei ole ajakriitilised ning mille maksetähtaeg on juba ette teada, näiteks püsikorraldused ja e-arve püsimaksekorraldused.