"Oluline otsus on praeguses energiakandjate hinnaralli oludes aktsiisitõusude ära jätmine. Täiendav surve hinnatõusuks on maha võetud, inimestele jääb selle tulemusel aga rohkem kätte umbes 50 miljonit eurot," ütles Pentus-Rosimannus.

"Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma välisabita ja ilma võlgade tõttu pealesunnitud poliitikavalikuteta. Eesti pikaajaliseks huviks on riigi rahanduslik eneseväärikus," lisas rahandusminister. Pentus-Rosimannus rõhutas, et eelarvekulusid väga kiirelt tõsta ei tohi, et riik kiirele hinnatõusule veelgi hoogu ei annaks.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti ja kulud 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendi suurusest struktuursest puudujäägist jõuab Eesti järgmise aasta eelarvega 2,6-protsendise defitsiidini. „Minna on veel tükk maad, enne kui jälle kulud ja tulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume siiski," ütles Pentus-Rosimannus.

Maksukoormus järgmisel aastal langeb, see on 2022. aastal 33,7%. Selle aastaga võrreldes langeb maksukoormus ühe protsendipunkti võrra SKPst.

Riigieelarves nähakse ette diisli-, maagaasi ja elektriaktsiisi külmutamine 2020. aasta tasemel. Eesti majandus on küll kriisist kiirelt ja hästi välja tulnud, kuid kõikides sektorites pole kriisieelne tase saavutatud ja kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita hinnakasvule lisatõuget anda. Alates 2023. aasta maist hakkavad aktsiisimäärad laugelt taastuma ja jõuavad kriisieelsele tasemele 2026 aasta maiks.

Teaduse ja arenduse rahastamine kasvab 323 miljoni euroni. Riigikaitsesse panustab Eesti järgmisel aastal pea 750 miljonit eurot, mis on ajaloo kõrgeim tase. Lisaks suureneb 5 protsenti raha hulk, mis on mõeldud õpetajate, politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja sotsiaalhoolekande töötajate palkade maksmiseks.

Pension kasvab järgmisel aastal 552 eurol kuus 590 euroni kuus. Samuti tõstetakse üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 euroni aastas.

"Kokkuvõttes on 2022. aasta eelarve kinnitus sellest, et vajalikke ja mõistlikke asju on võimalik maksurahaga teha ka nõudlikku ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat silmas pidades," ütles Pentus-Rosimannus.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid