Janus oli vanarooma mütoloogias muutuste ja üleminekute jumal, kes sümboliseeris näiteks üleminekut minevikust tulevikku, ühest seisundist teise või ühelt visioonilt teisele. Kahe näoga Januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. Tänase loo Januseks on kõige positiivsemas tähenduses uuesti Fed juhiks kinnitatud Jerome Powell. Teine loo 'kangelane' on COVID viiruse uus tüvi Omicron, millest ei ole liiga palju veel teada, aga vähemalt lühiajaliselt segab see kaarte ajal, kui peaksime vaatama tulevikku.

Kui umbes nädal tagasi selle loo ettevalmistamist alustasime, oli meie töölaual vaid üks huvitav analüüs Eestis vähetuntud USA investeerimispangalt Stifel. Analüüs kannab kuupäeva 22.11.21 ja oli valminud just enne Jerome Powelli kannapööret inflatsiooni küsimuses ning enne Omicroni saabumist meie radariekraanidele. Stifeli analüüsi põhinarratiivideks olid turgude volatiilsuse suurenemine ja eeldus, et Fed viib oma taperingi lubatud ajaraamis (suveks 2022) läbi. Turgude osas pakkus Stifel välja stsenaariumi, et aktsiaturgudel ei pruugi veel mulli lõhkemine kohe ees olla ja ruumi tõusuks on veel kuni suveni 2023. Arvestades Sharpminderi skepsist turgude kasvu ja resilientsuse osas, tundus esimese hooga, et saame seekord pakkuda vastukaaluks positiivsemat vaadet.

Aga alustame siis algusest ehk volatiilsusest. Nii Stifeli prognoos kui ka reaalsed sündmused viitavalt otseselt sellele, et turgudel on paanika hõngu ja volatiilsus on väga kõrge. Ei tea, kus suunas joosta. Pakume siia joonise Nasdaq 100 futuuride päevastest kõikumistet.

Allikas: Bloomberg

Eelmine reede tõi turgudele ebakindlust vaid juurde. Seekord olid löögi all krüptod. Bitcoin tegi läbi kiire languse ca 17,1% enne kui toibus -10% piiril (vt. joonist). Löögi all olid ka teised krüptod. Kui ebakindlus püsib, siis poleks ime kui Bitcoin rändaks ajas tagasi oma vanale toetustasemele ca 30,000 USD juures.


Allikas: Bloomberg

Millest siis selline ebakindlus turgudel?

Esiteks - Omicron. Kuigi uus COVID tüvi avastati varakult ja selle levik on seni väga piiratud, pole selge, milline saab olema tema mõju majanduskasvule lähimas perspektiivis. Võimalikud lock-down'id ja muud piirangud võivad vaid süvendada juba olemasolevaid tarneraskusi ja probleeme tööjõuturul, kus osad inimesed on ebalevad COVID kriisis tööjõuturule naasma. Sellele viitab väga selgelt ka Federal Reserve of Clevelandi juht Loretta Mesner hiljutises FT loos (loe siit, paywall). Omicroni võimalik laiem levik survestab omakorda inflatsiooni süvenemist.

Hetkel ei suuda keegi veel 99% tõenäosusega öelda, milline saab olema Omicron tüve mõju pandeemia laienemisele? Esimesed indikatsioonid vaktsiinide tootjatelt viitavad, et kui ongi vaja vaktsiine tõhustada, siis tehnoloogia kui selline on olemas ja uute vaktsiinivariantide väljatöötamine ei tohiks liiga kaua aega võtta. Endiselt kehtib aga tõsiasi, et esmalt on löögi all seni vaktsineerimata inimesed ja tõhustusdoos parandab võimalusi kas haigust üldse vältida või põdeda see läbi leebel kujul. Igal juhul on valitsused ümber maailma kõrgendatud valmiduses kiirelt reageerida, juhul kui tüve ohtlikkus kinnitust leiab.

Finantsturud on ühest küljest oma valikutes küll ratsionaalsed, aga teisalt ka emotsionaalsed. Igal juhul on Omicron süvandanud kahtlusi kiires majanduse taastumises ja pigem tugevdanud usku stagflatsiooni reaalsesse võimalusse. Sellest kirjutavad nii Mohamed A. El-Arian Bloombergis (loe siit, paywall) kui ka Patricia Cohen NYT veergudel (loe siit, paywall).

Teiseks ebakindluse teguriks on Fed'i juhi Jerome Powelli kannapööre inflatsiooni küsimuses. Inflatsiooni silt 'transitory' ehk ajutine, üleminev saadeti tema poolt ilma suurema tseremooniata ajaloo annaalidesse. Ka tööturu taastumise osas võeti vaade, et tänane tööturustatistika ei peegelda kogu reaalsust, kus paljud inimesed kõhklevad tööjõuturule naasma kas siis töö iseloomu muutuse tõttu või pelgavad COVID'isse nakatuda. Powelli nägemuses tuleb Fed'il võtta fookusesse võitlus inflatsiooniga ja jätta kõik muu tahaplaanile. Võimalik on intressimäärade esmane tõstmine juba detsembris ja ei välistata isegi kahte intressimäärade tõstmist järgmise aasta jooksul. Võlakirja turud on vastanud sellele lühiajalise võla intressimäärade tõusu ja pikaajaliste langusega, muutes yield curve'i üha lamedamaks.

Aktsiaturgudel on seega võimalikud kaks väga erinevat stsenaariumi.

Esimesele, nö. ilusa elu stsenaariumile, viitas Stifel oma enne viimaseid sündmusi avaldatud analüüsis. Selle järgi on mulli võimaliku lõhkemiseni aega veel küll, sest laiem rahapakkumine näitab taandumise märke ja juhul kui Fed saab taperingiga hästi hakkama ning väldib turgude paanikat, siis on aktsiaturgudel tõusuruumi veel küllalt. Rahapakkumise globaalset dünaamikat peegeldab järgmine joonis.


Allikas: Stifel

Sellelt baasilt tuletab Stifel, et turgude P/E ootus võiks liikuda kuni 45'ni (P/E=45x S&P 500 aktsiate osas), mis vastaks ca S&P 500 indeksi tasemele ca 6,750, enne kui suurem korrektsioon ees oleks. Vaata spekulatiivset joonist.


Allikas: Stifel

Isegi viimaste päevade sündmused turgudel koos väga kõrge volatiilsusega pole vähendanud teatud turusegmendi usku sellesse, et väga head ajad on veel ees. Tuleb vaid osata 'buy on the tip' vaatega ja 'elu on lill'!

Oluliselt teistsugust, mulli lõhkemise stsenaariumi, väljendavad viimastel päevadel või nädalatel veteranidest legend-investorid Charlie Munger (Berkshire Hathaway Inc.) ja Jeremy Gratham, vanempartner Grantham, Mayo, & Otterloo's (GMO). Charlie Mungeri paari päeva tagust väljaütlemist analüüsiti Bloombergis, vaata YouTube lühivideot:

Jeremy Gratham ennustas oma hiljutises intervjuus Bloombergile, et tänane 'kõikide mullide ema' lõhkeb lähiajal ja turgudel on ees suur šokk (loe lähemalt siit). Gratham on seni suhteliselt täpselt ennustanud nii dotcom mulli lõhkemist kui ka 2008-2009 kinnisvarakriisi. Tõsine tegija, aga ka vana kooli mees, kellel vanust üle 90ne.

Sharpminder ei anna soovitusi, seetõttu jätame lugejate endi otsustada, kas 'buy on the tip' või kriitilise pilguga oma portfellid üle vaadata ja olla valmis halvimaks.

Fed'i juhi Powelli suunamuutusel on ka teine, poliitiline dimensioon. Janet Yellen on viimastel päevadel Bloombergi vahendusel osundanud, et Fed'i otsene ülesanne hetkel on vältida olukorda, kus inflatsiooni/palgatõusu spiraal väljub kontrolli alt (loe siit, paywall). Eks see sama oht on ka Eestis käega katsuda. U.S. Treasury juhi Yelleni ja President Bideni poliitiline vaade inflatsioonile on selge. 2022. aasta vahevalimised ei ole mägede taga ja USA avalikkus on rohkem kui häiritud üha kiirenevast inflatsioonist. Fed'i uus 'kullilik' lähenemine inflatsioonile läbi QE kiirendatud lõpetamise ja intressimäärade eeldatava tõusu peaks dollarit tugevdama. Dollari tugevnemine muudaks sisseostetavad naftasaadused suhteliselt odavamaks ja piiraks niimoodi energiakandjate hinnatõusu. Kaalul on President Biden'i 1,75 triljoni USD 'Build Back Better' programm, mis on pühendatud sotsiaalsüsteemi radikaalsele ümberkujundamisele ja rohepöörde toetamisele. Bideni jaoks on kaalul kogu tema presidentuuri tulevik, Demokraatide jaoks - enamuse säilitamine nii Kongressis kui Senatis, et oma poliitilisi eesmärke realiseerida.

Sharpminder toetab Fed'i juhi Jerome Powelli ümbersündi tuvist kulliks. Ka makro-arengud ei anna enam liiga suurt ruumi tõe eitamiseks inflatsiooni ohu osas. Oleme juba aasta algusest oma Tormilugudega viidanud suurele inflatsiooni ohule, kuigi siis oli keskpankade ja paljude analüütikute valdav narratiiv inflatsiooni kiirelt 'üleminev' iseloom. Täistööhõive, mis iganes see hetkel COVID oludes ka tähendaks ja inflatsiooni kiirenemine on kokku väga mürgine kokteil, millega pole mõistlik mängida. Loe sellest veelkord meie hiljutises 'Tapering' loost (vaata siit).

'Taperingi' lugu viitas ka vajadusele, et ECB inflatsiooni ohjamiseks midagi ette võtaks. Viimased inflatsiooninäitajad nii Euroala kui Baltikumi kohta on rohkem kui murettekitavad. Leedu on ühe varbaga peaaegu üle 10% inflatsiooni joone, meie seal lähedal koos Lätiga. Mõneti üllatav oli 04. detsembril lugeda FT veergudelt ECB juhi Christine Lagarde sõnavõttu, et ECB jaoks on inflatsioon jätkuvalt ülemineva iseloomuga ja mingit intressimäärade tõusu ta 2022 aastaks ette hetkel ei näe. Kõlab kui ilmaennustus, et suvi 2022 saab olema soe ja ajutine istumine vatijopedes pole mingi probleem.

Balti riikide sh Eesti jaoks see hea uudis ei ole. Kui ECB oma rahapoliitilisi instrumente ei kasuta, siis võib käimaläinud inflatsiooni/palga spiraal Eesti majanduse ühel hetkel väga keerulisse olukorda panna. Vaid koduste eelarveliste meetmetega selle vastu ei saa. Viitasime oma varasemas 'tapering' loos (loe siit), et Eesti jaoks saab olema reaalne oht kui Eurotsooni suured tuumikriigid ei ole valmis intressimäärade tõusuks ja meie peame siin Euroopa äärealal kaasa loksuma taludes kõrge inflatsiooni kõikvõimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Sharpminder hoiab kindlasti silma peal, kuidas tuvide ja kotkaste duell ECB's oma lahenduse leiab. Loodame, et ECB leiab endast sarnaselt Fed'iga julgust ja tahet võtta inflatsiooni ohjamine oma mandaadi tuumaks.

Lõpetuseks põikame Eesti valitsuse tegemiste juurde, kus majandusküsimused liiguvad 'business as usual' taktis. Selge fopaaga sai hakkama ettevõtlusminister Andres Sutt, kes algselt tembeldas EK kurja kirja 5G võrkude ultra aeglase rakendamise osas 'AK' märkega. Ametkondlikust salatsemisest sai dokument vabaks alles peale kirja 'leidmist' ajakirjanike poolt. Piinlik lugu, kui ei soovita oma tegematajätmisi tunnistada. Tõe huvides tuleb küll öelda, et probleemi juured on sügavamal kui istuv valitsus.

Teine oluliselt kurvem lugu on Eesti EL kliimapoliitika 'Eesmärk 55' rakenduskavaga. Kaja Kallas pühendas sellele 6 sekundit oma pressikonverentsist ja natuke kummalise FB postituse 25. novembril. Keskkonnakomisjoni esinaine Yoko Alender selles ahtas teema kajastuses probleemi ei näinud, kuna kõik teadvat kliimast ja rohepöördest kõike ja avalikkusega arutada pole eriti vaja, sest ükski õigusakt seda ei kohusta. Piisab, kui Riigikogu komisjonid midagi arvavad. Eesti ei ole mitmetes 'Eesmärk 55' küsimustes veel seisukohta kujundanud. Tundub, et lati alt on suure hooga läbi jooksnud ka Keskkonnaministeerium, kelle poolt koostatud Valitsuse seisukohti ei suudeta kuidagi adekvaatselt kommunikeerida. Kas on tõesti raske 'Eesmärk 55' osas iga kolme samba osas koostada 4-5 slaidi, mis tooks esile põhiprobleemi ja meie võimalikud lahendused? Poliitikutele tasuks muidugi ka näidata, kuidas need haakuvad EL teiste liikmesriikide teadaolevate positsioonidega? 'Tädi Maali' ja teised tublid kodanikud tahaksid aga lihtsalt teada, mis pagana 55? Ja mida see nende eluolule tähendab?

Valitsus paneks vist parema meelega 'Ametkondlikuks Kasutamiseks' templi kogu Eesti positsioonipaberile ja meie poliitikale, rääkides samal ajal pateetilist juttu kaasamisest ja alt-üles koostatud strateegiatest. Ei tea, kas ongi juhus, et eesti argikeeles on Kahe näoga Janus mitte tulevikku pööratuse, vaid kahepalgelisuse metafoor?

Tulles loo alguse juurde, siis Fed juhi Jerome Powell pilgupööre minevikult tulevikku on vägagi tervitatav, kuigi see võib kaasa tuua turbulentsi aktsiaturgudel. Samas pole veel märke, et ECB sama innukalt uue vaate võtaks. Kui rääkida Eesti Valitsusest, siis ka kõige elementaarsemad kommunikatsiooniprobleemid ei tundu neile olevat 'transitory' vaid püsiva iseloomuga. Nii on raske anda hinnangut, kust tullakse ja veel vähem, kuhu ollakse minemas?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid