Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot, möödunud aasta samas kuus oli kaubavahetuse bilanss aga 27 miljoni euro suuruses ülejäägis. Puudujääk oli suurim keemiatööstuse tooraine ja toodete, metalli ja metallitoodete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris saavutas kaupade sissevedu taas uue rekordtaseme. „Import on võrreldes mullusega kasvanud enamikus kaubagruppides. Mineraalkütuste puhul mõjutas impordi kasvu oluliselt toorainete hinnatõus. Näiteks elektrienergia ja veeldatud maagaasi (LNG) sisseostuhind on eelmise aasta oktoobriga võrreldes kallinenud neli korda ning gaasilise maagaasi hind viis korda,“ selgitas Puura.

Mida ja kuhu eksporditi enim?

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 122 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 47 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 43 miljoni euro võrra elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Ühendkuningriiki. Lätti eksporditi rohkem elektrienergiat, Soome maagaasi ja kokkupandavaid puitehitisi ning Ühendkuningriiki töödeldud kütteõlisid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Reeksport Eestist kasvas 34%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 12%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, kokkupandud puitehitiste ning vanametalli ja metallijäätmete eksport.

Impordiks kujundas enim kütus, elekter ja metalltooted

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid. Kõige rohkem kasvas 150 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 68 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 34 miljoni euro võrra nii puidu ja puittoodete kui ka elektriseadmete sissevedu.

Kõige olulisemad partnerid kaupade sisseveol olid Soome, Leedu ja Saksamaa. Import suurenes aastatagusega võrreldes enim Soomest, Leedust ja Venemaalt. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ja Venemaalt kütteõlisid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid