On selge, et päikesepaneelid talvist energianälga ei kustuta, ja riik ei ole suutnud senini algatada eriplaneeringut, mis on vajalik, et oleks põhimõtteliseltki võimalik puhas elektritootmine moodulreaktori abil. Valitsus on aastaid pead liiva alla peitnud ja lootnud, et ehk ei lähe kvoodihinnad üles, ehk lubatakse meil "väikestel reostajatel" erandina reostada kliimat põlevkivielektriga. Aga seda ei ole juhtunud ja loodetavasti ka ei juhtu. Eesti on nii toodetava KWh kui elaniku kohta Euroopa ja maailma suurimaid kliima reostajaid olnud juba aastaid.

Lühikeses perspektiivis pole sellest teadmisest muidugi palju abi, juba täna on tuhandeid tarbijaid, kes on valinud börsihinna paketi (umbes 40% tarbijatest) ja kes on just saanud või kohe saamas oma elu suurima elektriarve novembrikuu kohta. Selle maksmiseks ei pruugi paljudel olla rahalist võimalust. Mõne euro võrra aitab riigi ülekandetasude vähendamine, aga sellest ei piisa. Täna peame tegutsema, et tuhanded pered ei istuks jõululauas muremõtetega, kuidas saaks toa sooja hoida; eriti need, kes soojuspumpade ja elektri abil oma kodu kütavad.

Riigil on loodud toetuste plaan, aga selle ülesande on ta lükanud laiali 79 suuremale ja väiksemale omavalitsusele. Kohalik tase kahtlemata teab kõige paremini, kes on suurimad abivajajad, aga nende võimekus käidelda kõiki uusi taotlusi tähendab, et see võib võtta aega kuid.

Riigil on siin võimalusi näidata läbipaistvat ja kodanikusõbralikku e-riigile väärilist lähenemist: riik saaks otse elektrimüüjatelt väljavõtted tarbijate arve suurenemisest, võrreldes arvet eelmise aasta sama kuuga ja määrata lihtsustatud üleüldine toetus 50% suurenemise osas, makstes selle otse elektrimüüjatele. Nii tagame lihtsuse ja läbipaistvuse, ning selle, et toetust saaksid need, kes on tõesti tõusust enim mõjutatud.