Arvestades kõrgeid elektrihindu ja seda, et ostame seda börsilt, siis tekib tahes tahtmata küsimus, kas börs on ikka meile see kõige õigem variant. Eleringi juht Taavi Veskimägi räägib, miks tema arvates on see parim võimalikest variantidest. Praegune on siiski ekstreemne turuolukord.

„Muutuvkulupõhine hinnastamine on optimaalne. Kõik müüjad otsivad nagunii tarbimise ja tootmise tasakaalu hinda. Lisaks võimaldab see madalama muutuvkuluga jaamadel katta ka finants- ja kapitalikulu. Ega neid kulusid katmata keegi investeerida ei saa ning elektrijaamad pole tasuvad. Siin võib tuua paralleeli demokraatiaga, et see ei ole küll perfektne, aga ikkagi pikaajaliselt parim, mille tänaseks oleme suutnud välja mõelda," ütleb Veskimägi.

Ta rõhutab, et me ei tohi unustada fakti, et alates 2014. aastast koos Estlink2 käivitamisega oleme me saanud tänu sellele samale regionaalsele elektribörsile nautida väga madalaid hindu.

„Alles 2020. aastal oli aasta keskmine hind 33€/MWh'st. Samas reguleeritud hinnad oleksid olnud juba eelmisel aastal julgelt üle 100€/MWh'st. Parim tõestus on olnud pikaajaline mure Narva jaamadega - ei mahu turule, pannakse kinni. See ilmestab hästi, et oleme saanud paremat hinda, kui Narva jaamade põhiselt oleks saanud. Oleks halb valik maksta kogu aeg kõrget hinda, kui tuleb vahel ekstreemsetes turuoludes kannatada ka sellised hinnatippe nagu nägime 6. kuni 8. detsembrini," ütleb Veskimägi.

Loe täispikka intervjuud esmaspäevase Eesti Päevalehe Delfi Ärilehe külgedelt.