Sel nädalavahetusel avalikustas sealne valitsus plaani, mis läheb kokku maksma umbes 500 miljonit eurot. "Erakordne situatsioon vajab vastukaaluks erakordseid meetmeid. Olen rõõmus, et saame aidata tavalistel inimestel elektrikriisiga toime tulla," sõnas peaminister Jonas Gahr Støre.

Toetus on jõus esialgse plaani kohaselt kuni märtsi lõpuni. Makstakse juhul, kui elektri hind on enam kui 70 eurot MWh eest. Sel juhul katab riik poole kulust. Tarbitud elektrimaht kuus võib olla kuni 5000 kWh. Meede on suunatud kodutarbijatele, mitte ettevõtetele. Meede rakendub ühtlaselt ega sõltu sellest, millise elektripaketi on inimesed valinud või kui suur on nende sissetulek.

Tegu pole ainsa riikliku sammuga selles valdkonnas. Näiteks alandati hiljuti üldist elektrimaksu.

Võrdluseks näiteks Eestis sõltub toetuse saamine töötasust. Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil rääkis peaminister Kaja Kallas, et piirmäär tõstetakse mediaanpalgani. "Praegu kehtib see vähekindlustatud peredele, aga sellisel juhul see ei ole enam vähekindlustatud inimeste meede, vaid on tegelikult meede, millest saavad tuge paljud Eesti pered. Arvutuste järgi on ligi 320 000 peret ja umbes 600 000 inimest, kes saaksid abi nii elektri-, gaasi- kui ka kaugküttekulude puhul."

Majandusminister Taavi Aas sõnas ERRile, et kui uue piirmääraga toetusmeede kestab tuleva aasta märtsi lõpuni, läheb see maksma maksimaalselt 74 miljonit eurot. Kui aga hinnad püsivad kõrged, pikendatakse meedet vajadusel mai lõpuni.

Keskerakond käis välja ka mõtte, et võiks langetada energia käibemaksu määra 9 protsendi peale, ent Reformierakond sellega ei nõustunud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid