Kuu aja pärast on jõulud unustatud ning peagi möödas ka jaanuari alguse allahindluskampaaniad. Töötajad naasevad oma tavapärasesse töörütmi ning töökoormus väheneb. Kuniks saabub järgmine kiire tööperiood. Selline pidev töökoormuse muutumine on jaekaubanduses tavapärane. Kaupmehele tähendab see aga pidevat muret ajutise tööjõu vajaduse suurenemisega. Hea uudis on see, et alates 15. detsembrist saab võtta kasutusele muutuvtundidega töölepingud, mis lubavad teha töötajatel ajutiselt rohkem töötunde, tööandjal aga pakkuda töötajale paindlikult lisa töötunde ning katta sellega ajutist tööjõu vajaduse suurenemist.

Töölepingu seaduse järgi tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida konkreetses tööajas, mis tähendab, et paindlikkus tööaja korralduses kokkuleppimine on vähe. Lahendusena on seetõttu sageli otsustatud muude võlaõiguslike (VÕS) lepingute kasuks, nagu käsundus- või töövõtulepingud. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on viimase nelja aastaga (2017 – 2020) VÕS lepingute osakaal kõigist töösuhetest jaekaubanduses tõusnud 6,7% pealt 9,3%-ni. VÕS lepingud aga ei anna töötegijale töölepingu seadusega võrdset kaitset. See kõik on viinud aruteludeni töölepingu seaduse paindlikkuse üle: kuidas saaks töölepingu seadus pakkuda tööandjatele piisavalt paindlikkust, et nad otsustaksid VÕS lepingu asemel töölepingu sõlmimise kasuks?

Sotsiaalpartnerite ja Sotsiaalministeeriumi arutelude tulemusel sõlmisid 2021. aasta aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist. See on nüüdseks jõudnud töölepingu seaduse muudatuseni, mis võimaldab tööandjatel ja töötajatel muutuvtunni kokkuleppeid sõlmida.

Kuivõrd tegemist on pilootprojektiga, kehtib muutuvtundide rakendamise võimalus tähtajaliselt kaks ja pool aastat ehk kuni 14. juunini 2024. Pilootprojekt peaks näitama, kas muutuvtunni kokkulepete kasutamine annab tööandjatele vajalikku paindlikust töö korraldamisel ning kas see vähendab võlaõiguslike lepingute kasutamist jaekaubanduses. Teisalt selgitatakse piloodi käigus välja ka võimalikud negatiivsed mõjud, analüüsides Tööinspektsiooni andmeid töö- ja puhkeaja rikkumiste ja töövaidluste kohta kaubandussektoris. Selle tulemusel otsustatakse, kas muutuvtunni kokkulepete sõlmimist võiks teisiti lahendada või laiendada ka teistele sektoritele või kehtestada selliste kokkulepete sõlmimine tähtajatuna.

Mis on muutuvtunni kokkulepe ja mis tingimustel kokkulepet saab sõlmida?

Muutuvtunni kokkulepe aitab tööandjatel paindlikumalt oma töötajate tööaega korraldada ning tulla paremini toime tingimustes, kus töömaht ja tööjõuvajadus suurenevad ajutiselt.

Muutuvtunni kokkuleppeid võib sõlmida jaekaubandussektori tööandja oma töötajaga, kes

töötab osalise tööajaga ning kelle tööaeg on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ning
kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär (2021. aastal vähemalt 4,18 eurot ja 2022. aastal vähemalt 4,63 eurot).
Kokkuleppe sõlmimise peab algatama töötaja, avaldades selleks tööandjale soovi kirjalikult ning kokkulepe tuleb töötajaga sõlmida kirjalikus vormis ehk allkirjastatult.

Tööandja võib muutuvtunni kokkuleppe sõlmida 17,5 protsendiga oma töötajatest. Seega tööandjal peab olema vähemalt 6 töötajat, et ta saaks muutuvtunni kokkuleppeid sõlmida. Lisaks on tööandjal kohustus pidada muutuvtundide üle eraldi arvestust.

Muutuvtunni kokkulepe ei kaota ületunde

Muutuvtunni kokkulepete alusel on töötajal võimalik teha lisaks töölepingus kokkulepitud tööajale tööd kuni kaheksa tundi seitsme päeva jooksul. Näiteks maksimaalselt võivad kokkulepitud tööajale teha lisaks 8 muutuvtundi nädalas need töötajad, kelle tööaeg on 12-32 tundi nädalas. Kõige vähem saab lisaks teha ühe muutuvtunni nädalas töötaja, kelle kokkulepitud tööaeg on 39 tundi nädalas. Arvestada tuleb aga sellega, et kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid ei tohi ületada täistööaega, mis on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kui töötaja töötab kokku üle täistööaja, on tegemist ületunnitööga ning tööandja peab talle hüvitama tehtud ületunnid kas vaba ajaga või rahas.

Muutuvtundide tegemine on töötajale vabatahtlik, isegi kui on sõlmitud muutuvtunnileping

Kui töötajaga on muutuvtunni kokkulepe sõlmitud ning tekib vajadus muutuvtundide alusel töötamiseks, peab tööandja sellest töötajale vähemalt 24 tundi ette teatama. Kui töötaja nõustub muutuvtundidega, peab ta oma nõusoleku andma iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt kirjalikult, e-kirjaga, sms-ga). Töötajale on aga muutuvtundide tegemine vabatahtlik, seega võib ta muutuvtundide tegemisest ka keelduda.

Töö- ja puhkeaja nõuded jäävad kehtima

Töötajaga muutuvtunni kokkuleppe sõlmimine ei tähenda aga seda, et ülejäänud töö- ja puhkeaja nõudeid ei kehti. Ka muutuvtunde tegeva töötajaga peab olema lepitud kokku konkreetne tööaeg (ja talle peab olema tagatud seaduses ettenähtud puhkeaeg, st tema tööajale on sarnaselt teiste töötajatega seatud piirid. Töölepingu seadus näeb ette piirid igapäevasele ja iganädalasele tööajale ning annab ka üleüldise tööaja piirangu.

Seega tööandjatele antav paindlikkus on tugevalt piiratud erinevate nõuetega, mis muutuvtunni kokkuleppe sõlmimiseks tuleb täita. Muutuvtundide lisamine toob jaekaubanduse sektorile küll täiendava paindlikkuse, kuid ei muuda oluliselt tööaja põhimõtteid seaduses.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid