Ringmajandus – mis see on ja miks on see oluline?

Planeet Maa on meil elamiseks ainus, kuid jätkates ressursside tarbimist samamoodi nagu praegu, on inimkonna ressursside tarbimine 2050. aastaks selline nagu oleks meie käsutuses kolm planeeti. Täna valitsev lineaarne ehk „osta-kasuta-viska-ära“ majandusmudel, mis põhineb odaval toorainel ja raiskaval tarbimisel, ei ole enam jätkusuutlik ning me vajame uut lähenemist, mida pakub meile ringmajandus.

Mis see ringmajandus siis on? Esimene mõte, mis paljudel peast läbi käib, on seotud jäätmete sorteerimisega. Tegelikkuses aga peab alustama teisest otsast. Ringmajandus algab mõtlemisest, kuidas jäätmete teket minimeerida – ideaalis üldse välistada. Selleks tuleb valmistada tooted nii, et need kestaksid võimalikult kaua ja kui toote eluiga on läbi, saaks tootes kasutatud materjale taaskasutada teistes toodetes.

Iga inimene saab lähtuda 5-K juhendist: keeldu, kärbi, korduskasuta, käitle ja komposteeri. Neid põhimõtteid tuleb rakendada materjalide tootmisel, turustamisel ja tarbimisel. Selliselt saame kasutada juba olemasolevaid ressursse, pikendada toodete eluiga ning vältida jäätmete ladestamist prügimäele.

Ringmajanduse mudel. Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ületarbimine ja toorme piiratud saadavus on väljakutsed, mis vajavad nutikaid ja mõistlikke lahendusi. Häid näiteid, mida toetuse abil ringmajanduse valdkonnas Eestis on tehtud, on mitmeid. Näiteks Tartus Aparaaditehases asuv paranduskelder on Eestis parandustöökodade teerajajaks. Nende põhimõtteks on, et parandamine peab olema inimeste esimene eelistus ning see teenus peab olema tehtud lihtsalt kättesaadavaks. Ka Tallinnas Koplis rajatakse tuleval aastal Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse eestvedamisel parandustöökoda. Et vältida toidu raiskamist ja tagada selle õigeaegne jõudmine abivajajateni, soetas Pärnu Toidupank toetuse abil külmseadmega kaubiku.

KIKi roheideede konkursi selle aasta võitja Myceen arendab seeneniidistiku ja orgaaniliste jääkmaterjalide toel komposteeruvaid tooteid ehituse-, mööbli- ja transpordisektoris. Teise koha saavutanud Ringkarp pakub teenust, mis võimaldab toitlustusasutustel pakendada klientidele kaasa müüdavat toitu korduskasutavatesse karpidesse.

Kui suunata oma pilk näiteks Taani, siis sealt saab häid näiteid tuua ehituse valdkonnast. Skive omavalitsuses lammutatakse aastas 120-200 hoonet ja ainuüksi nende vanade hoonete telliste puhastamine ning taaskasutamine annab 15 miljon DKK väärtuses ehitusmaterjale ning loob piirkonda 12 uut töökohta. Või näiteks Odenses ehitati 40 uut korterit erivajadustega noortele kasutades ringmajanduslikke põhimõtteid („teise ringi“ tellised, energiat kokkuhoidvad lahendused nagu LED-valgustus, veesoojendamine päikesepaneelidega). Ehitusmaksumus oli 5% kõrgem, aga kuna hoolduskulud on väikesed, siis tasus see ennast juba lühikese perioodi jooksul ära.

Kohalikud omavalitsused saavad tuge ringmajanduse edendamisel

Kohalik omavalitsus (KOV) tunneb kõige paremini oma piirkonna elanikke, ettevõtjaid ja asutusi, nende muresid, rõõme, väljakutseid ja vajadusi. Tänu sellele saab omavalitsus keskselt vaadata ja leida oma kogukonnas need kohad, mida saaks ringmajanduslikult toimima panna.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 13. detsembril 2021 toetusvooru, kus omavalitsused saavad taotleda toetust ringmajanduse pilootprojektide välja töötamiseks ja elluviimiseks nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Toetatakse lahendusi, mis väärtustavad majanduses juba kasutusel olevat ressurssi ja loovad sellest kestva või uue ja keskkonnakestliku väärtuse ning selle rakendamise mõju on tuvastatav. Toetust ei saa taotleda jäätmete ringlussevõtu lahendusteks, jäätmejaamadele ja jäätmete liigiti kogumise konteinerite soetamiseks. Rõhuasetus on toodete korduskasutusel, parandusel ja renoveerimisel, nagu näiteks korduskasutuskeskused, parandustöökojad, kogukondlikud projektid, digitaalsed süsteemid ning koostöövõrgustikud, millel on ka praktiline lahendus. Selliste kogukondlike lahenduste välja töötamiseks ja elluviimiseks on omavalitsustel võimalus teha koostööd mittetulundusühingute, sihtasutuste, ülikoolide, teadusasutuste, teiste KOVide ning omavalitsusliitudega nii Eestist kui välisriikidest nagu Island, Liechtenstein, Norra, Venemaa või mõni teine Euroopa Majanduspiirkonna programmi abisaaja riik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).

Taotlusvooru eelarve on 900 000 eurot. Taotlusi saab esitada E-toetuse keskkonnas 14. veebruarini 2022. Detsembri alguses toimus infopäev, kus tutvustati toetuse tingimusi ja võimalusi. Salvestust saab järelvaadata KIKi kodulehelt, kust leiab ka lisainfot toetuse kohta.

Kohalike omavalitsuste ringmajanduse pilootprojektide voor on osa Euroopa majanduspiirkonnas käivitunud programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“, millel on kolm fookusteemat - ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Programmi operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.