Ettevõtted: "Eesmärk 55" puuduseks on mõjuanalüüs, mis pole liikmesriikide põhine
Tänasel videoistungil toodi paketi puudusena välja mõjuanalüüs, mis ei kajasta erinevaid liikmesriike. Enam kui kümnest õigusaktist koosnevast kliimapaketist on Eesti osapooled näinud vaid kuute.
Tänasel videoistungil arutati kliimapaketi „Eesmärk 55” mõjusid majandusele ja ettevõtjate seisukohti seoses paketiga. Euroopa rohelise kokkuleppe raames on Euroopa Liit seadnud endale Euroopa kliimamääruses siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas suurendas Euroopa Liit oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras sõnas, et ettevõtjad toetavad seaduse muudatust, kuid küsimus on selles, kuidas seda teha. Ta tõi välja, et Euroopa kliimapakett koosneb enam kui kümnest õigusaktist, millest Eesti osapooled on näinud kuute. Sellest tulenevalt võiks Udrase sõnul olla seisukohad tervikuna arutlusel. Paketi puudusena mainis ta mõjuanalüüsi, mis on üldine analüüs ja Euroopa Liidu kui terviku vaates koostatud, kuid see ei kajasta erinevate liikmesriikide ega inimrühmade seisukohti. Udras tõi sealjuures välja, et keskkonnaministeerium on küll tellinud analüüsi, kuid seda tehti enne kliimapaketti avalikustamist.
Seega oleks Udrase hinnangul vaja veel ühte analüüsi, mis kataks kliima- ja energiapaketid, mille alusel saaks panna paika Eesti seisukohad. Ta rõhutas, et selline analüüs tuleks viia võimalikult kiiresti läbi. Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron sõnas, et peamiseks mureks on ettevõtjatel see, et kui loevad mahukat paketti, on seal näha negatiivseid mõjusid ettevõtlusele. Sellest tulenevalt on tema hinnangul ettevõtjatel suur ebakindlus ja mure. Lisaks tõi Aron välja, et kõik ettevõtlusorganisatsioonid on toonud välja paketi negatiivse küljena, et pole tehtud piisavalt detailset mõjuanalüüsi, mis oleks liikmesriikide põhine.
Väikeettevõtteid esindab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni rohepöörde töögrupi juht Meelis Voolmaa tõi välja, et ettevõtted on seisukohal, et kliimapakett on ambitsiooniks ning hea, kuid sealjuures peaks säilima paindlikkus otsustada riigi siseselt, missuguste meetoditega eesmärke saavutatakse. Ta rõhutas, et kliimapakett peaks arvestama nii majandusliku, sotsiaalse kui keskkonnaalase aspektiga. Voolmaa tõi ka välja, et majandust iseloomustab 80:20 printsiip ehk 80% majandusest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. Niisiis saab väikeettevõtte olla lokaalse rohepöörde ühenduspunktiks. Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees Meeldis Eldermann sõnas samuti, et riigil pole palju võimalusi lõppeesmärgi saavutamiseks, kuna puudub riiklikult ühtne mõjuanalüüs. Ta rõhutas, et korraliku mõjuanalüüsi ja seisukohtadeta ei ole võimalik pidada läbirääkimisi.
Keskkonnaministeerium lisas, et 2020. aastal lepiti roheleppe raames kokku 55% eesmärk ning suvel väljatoodud paketis pakub komisjon võimalusi, kuidas selle paketini jõuda. Toodi välja, et Euroopa Liidu poolt loodakse üldini raamistik, kus jäätakse liikmesriikidele võimalikult palju paindlikkust. Paketiga lepitakse kokku üldised eesmärgid ja põhimõtted. Lisati, et mitmeid mõjusid on varem hinnatud. 20. detsembril toimub keskkonnaministrite nõukogu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisas, et polda rahul komisjoni poolt tehtud mõjuanalüüsidega, kuna pole arvestatud piirkondlike mõjudega. Nad on pöördunud Euroopa Liidu poole, vaatavad, kuidas komisjon reageerib sellele.
