Käesoleva aasta kümne kuuga on eelarve tuludest täidetud 96,0 protsenti, mis on 5,7 protsendipunkti enam kui mullu samal ajal. Maksutulu hoogne kasv tulenes eelkõige II pensionisambast lahkujate erakorralisest tulumaksu laekumisest.

Tööjõumakse mõjutab palgafondi jätkuvalt kiire kasv

Tööjõumakse mõjutava palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv aeglustus oktoobris 9,4 protsendile. Pidurdusid nii keskmise töötasu kasv kui ka töökohtade arvu kasv (vastavalt 6,1 ja 3,2 protsendile), töökohti oli 20,5 tuhat enam kui aasta tagasi. Sektoritest vedas oktoobri palgafondi kasvu info ja side, kus kasv ulatus 20,1 protsendini.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv ulatus oktoobris 8,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Sotsiaalmaksu võlg vähenes oktoobris ühe miljoni euro võrra 74 miljoni eurole ja on aasta algusega võrreldes üle 9 miljoni euro võrra väiksem.

Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas II pensionisambast lahkujate tulumaksu (283 miljonit eurot) tõttu oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 164,1 protsenti. 2021.a riigieelarves sellega aga ei arvestatud, kuna Riigikohus ei olnud veel II pensionisamba muudatuste otsust langetanud. Seetõttu on ka aastaks kavandatud füüsilise isiku tulumaksu täitmine planeeritust suurem ehk 205 protsenti. Juurdemääratud tulumaksu laekus 73 miljonit eurot, mida oli 20 miljonit enam kui aasta varem, eelkõige väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu tõttu.

Kõrged mootorikütuste hinnad mõjutavad üha enam tarbimist ning seeläbi kütuseaktsiisi tasumisi

Aktsiiside oktoobrikuine tasumine suurenes võrreldes eelmise aastaga 5,1 protsenti ning 10 kuu kokkuvõttes on tasumine eelmise aastaga võrreldes suurenenud 9,7 protsenti. Viimase kuu tasumist hoidis kõrgel eelkõige alkoholiaktsiisi tasumise 17 protsendine suurenemine võrreldes aasta varasemaga.

Kütuseaktsiisi tasumine, mis aasta esimeses pooles suurenes aktsiisidest enim, on viimastel kuudel näidanud väga tagasihoidlikku kasvu. Oktoobris oli tasumine vaid 1 protsendi võrra suurem kui aasta varem. Keskmisest madalamate kasvude taga on peamiselt hinnatõus, mis eelkõige väljendub bensiini tarbimise languses. Diislikütuse deklareerimise kasv on aeglustunud. Mootorikütuste kallinemine paneb tarbijaid eelistama biolisandiga, kuid soodsamat bensiini E95, mille kolme viimase kuu müük on kasvanud 4,5 protsenti võrreldes aasta varasema perioodiga. Vastupidiselt liigub bensiin E98, mille müük on samal ajal vähenenud 14,2 protsenti. Mootorikütuste müük suurenes oktoobris võrreldes möödunud aastaga vaid 0,5 protsenti ja tänavu kümne kuu kokkuvõttes 7,2 protsenti, mis eelkõige tuleneb suurematest diislikütuse kogustest.

Kõrge majandusaktiivsus, kiirenenud hinnakasv ja pensionisambast kasutusse võetud raha avaldub kiires käibemaksu tasumise kasvus

Oktoobrikuus kiirenes käibemaksu tasumise kasv 17,6 protsendini, mis on viimase kolme kuu keskmise kasvuga võrreldes 4 protsendipunkti võrra kiirem. Oktoobri tasumine oli endiselt hoogne, vaatamata teisel poolaastal tugevnema hakanud võrdlustasemele. Selle aasta esimese kümne kuu tasumine (2,29 miljardit eurot) ületab 274 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (+13,6 protsenti vs 2019), mis viitab jõulisele kriisist taastumisele.

Käibemaksu tasumise suurenemist toetab kuust kuusse kiirenev inflatsioon, mis ulatus oktoobris 7 protsendini. Suur osa hinnatõusust tuleneb energiahindade (sh mootorikütus, soojus, elekter) kallinemisest, sealjuures panustas sektoritest oktoobris käibemaksu tasumise kasvu jätkuvalt enim kaubandus ja energeetika.

Septembrist alates avaldas käibemaksu tasumisele positiivset mõju teise pensionisamba väljamaksete tarbimisse suunamine. Oktoobriks on kogu teise pensionisamba väljamaksetest tarbimiskulutusteks läinud hinnanguliselt ligi 20 protsenti. Suurem osa ehk ligi 60 protsenti pensionisäästudest on endiselt eraisikute hoiustel. Tõenäoliselt kasutatakse teise samba raha kiiremini, kui rahandusministeerium suvises majandusprognoosis ootas, mistõttu võib tarbimine ja seega ka käibemaksu tasumine saada lähikuudel positiivse impulsi.

Ettevõtete kogukäive jäi oktoobris küll eelmise kuu rekordtasemele pisut alla, kuid suurenes aastases võrdluses endiselt tempokalt ehk 18,3 protsenti. Käibed on taastunud ning olid 14 protsendi võrra kõrgemad kriisieelsest ehk 2019. aasta tasemest. Tõus tulenes tegevusalade laiapõhjalisest kasvust.

Käibemaksu võlg püsis eelmise kuuga võrreldes samal tasemel, ulatudes 173 miljoni euroni, kuid on 6 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal. Käibemaksu võlg moodustab maksude koguvõlast suurima osa ehk 53 protsenti. 2021. aastal on võlg kasvanud enim puidutöötlemise tegevusalal ning vähenenud hulgikaubanduses, vastavalt 0,4 ja 2,4 miljonit euro võrra.

Tegevusaladest panustasid oktoobris käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jae- ja hulgikaubandus ning energeetika, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 25,2 ja 51,7 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest kasvust, sealjuures enim mootorikütuste ja teravilja hulgimüügi suurenemisest. Ka jaekaubanduse puhul mõjutas enim mootorikütuste müük, kuid lisaks oli tugevas kasvus ka müük posti ja interneti teel, mis moodustas ligi 7 protsenti kogu jaekaubanduse müügist. Energeetika tasumise tõusu panustas enim elektrienergia (66 protsenti) ja gaasi müügi (90 protsenti) kasv, mis valdavalt tulenes hinnatõusust.

Samas vähenes käibemaksu tasumine ehituse tegevusalal kümne kuuga 1,2 protsenti ning suurenes kinnisvaraalases tegevuses vaid 0,1 protsenti. Kinnisvarasektor on küll tänavu mullusest aktiivsem ning müük on tempokalt tõusnud (28 protsenti), kuid see ei kajastu veel käibemaksu tasumise kasvus. Põhjuseks on see, et sektor on aktiivses arendusfaasis ning soetuse ja samuti ettevõtetele tehtavate sisendkäibemaksu tagastustuste suurenemine on olnud veelgi kiirem (37 protsenti). Sama tendents on ehituse puhul, kus aktiivse ehitusfaasi tõttu on küll müük aastases võrdluses oluliselt kasvanud (15 protsenti), kuid soetuse pool on kasvanud tänavu kümne kuuga enam (20 protsenti). Ka oktoobris toimusid ehitussektoris paljude uute hoonestusprojektide ja arenduste ettevalmistused, mis suurendasid oluliselt ettevõtetele tehtavaid sisendkäibemaksu tagastusi. Samas kinnisvarasektor soetas juba valminud uusarendusi, mida lähitulevikus realiseerima asutakse.

Ettevõtete kogukäibe dünaamika, % kasv võrreldes eelmise aastaga

Oktoobri maksutulu (allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium)

Maksuliik (miljonit eurot)Eelarve 2021. aastaks kavandatud maksutulu kokkuOktoobri maksutuluOktoobri maksutulu võrreldes 2020.a sama kuugaAastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

7 620,51 08855,7%96,0%

Sotsiaalmaks

3 392,53148,7%90,1%

Tulumaks

682,0429287,3%158,2%

Füüsilise isiku tulumaks

331,1401370,9%205,0%

Juriidilise isiku tulumaks

351,0288,1%114,1%

Käibemaks

2 519,225417,6%91,0%

Aktsiisid kokku

946,8805,1%85,4%

Kütuseaktsiis

485,1421,0%86,4%

Alkoholiaktsiis

228,21917,0%79,3%

Tubakaaktsiis

225,0183,7%89,6%

Elektriaktsiis

8,310,8%82,5%

Pakendiaktsiis

0,30-2,5%136,0%

Tollimaks

44,47102,0%108,8%

Hasartmängumaks

30,5445,6%83,6%

Raskeveokimaks

5,011,2%99,1%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 241,21238,4%90,6%
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid