Ärilehele poole pöördus lugeja, kelle sõnul on ta hiljuti saanud SEB panga nime alt kahtlase sisuga SMS-e. Lisaks märkis petukirja saanud lugeja, et ta ise ei ole SEB panga klient.

„Esmapilgul võib petturi saadetud e-kiri olla sarnane panga e-kirjaga. Näiteks saatja e-kirja aadressis on panga nimi ja kasutatakse panga signatuuri. Kurjategijad eeldavad, et inimesed on hõivatud ega loe kirju tähelepanelikult," kinnitas SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk.

Oluline on teada tegevusi, mida pank ei palu klientidel e-kirja teel teha, kuid mis õngitsuskirjades on levinud: petturid paluvad tavaliselt kiiremas korras esitada enda internetipanga paroolid, et kontrollida esitatud andmeid või kirjas olevalt lingilt oma internetipanka sisse logida. Lingil klõpsamine viib teid lehele, mis esmapilgul näib nagu panga veebileht, kuid tegelikult on tegemist võltsitud leheküljega, millel andmeid sisestades satuvad need pahalaste kätte.

Petukiri eestlasele.

Õngitsuskirja aadress.

Mistahes lingi avamisel soovitatakse kontrollida aadressiribal olevat veebilehekülje aadressi ning selle kõrval tabaluku ikooni, mis näitab et lehekülg on turvaline. Kui ikoon puudub või aadress tundub kahtlane, ärge mingil juhul oma andmeid sisestage.

Kui tekib kahtlus, et võite olla langenud pettuse ohvriks, siis tuleks viivitamatult võtta ühendust oma pangaga, kasutades ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga ühendust võtate, seda tõenäolisem on raha tagasi saada ja nii saab sulgeda ka kõik edasist kuritarvitust võimaldavad teekonnad. Kiirus on väga oluline, kuna tänapäeva maksed liiguvad meeletult kiirelt.

Soovitame õngitsuskirjade eest kaitsmiseks järgmist

  • Ärge kiirustage kahtlases e-kirjas linkidele klõpsamise ega failide alla laadimisega.
  • Lugege kiri läbi ja võrrelge saatja aadressi varem saadud kirjadega. Tihtipeale on õngitsuskirjade aadressides erinevad numbrid või sõnalised lühendid. Näiteid kahtlastest domeenidest, mida on kasutatud näiliselt SEB-st kirja saatmisel: @sebpank12.com; @sebbank.eecom; @koodseb.com ja @divseb.com.
  • Vaadake, kas kiri on korrektne või sisaldab õigekirja- ja loogikavigu.
  • Kui teilt paroole küsitakse, olge eriti ettevaatlik, sest pank ei palu kunagi avaldada detailseid andmeid ega paroole e-kirja teel.
  • Kui kahtlustate, et e-kirja puhul võib olla tegu pettusega, siis ärge vastake sellele, vaid edastage e-kiri oma panka. Selliselt saate ka pangaga üle täpsustada, kas tegemist võis olla pettusega.
  • Uuendage oma arvuti- ja mobiiliseadme tarkvara regulaarselt, et vältida pahatahtlikke e-kirju.


„Üheksa korda mõõda üks kord lõika," on see Eesti vanasõna, mis just pettuste puhul kõige paremini kehtib," möönis Kätlin Kukk.