Võrreldes 2020. aasta oktoobri lõpu seisuga oli eelarve defitsiit 625 miljoni euro võrra väiksem, samuti oli see 356 miljoni euro võrra väiksem selle aasta septembri lõpu puudujäägist. Oluline põhjus on teisest sambast välja võetud pensionidelt laekunud tulumaks 283 miljoni euro ulatuses.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli oktoobri lõpus 527 miljoni euro suuruses puudujäägis. Eelmise aastaga võrreldes on toimunud oluline paranemine, kuna sel aastal pole nii suuri lisaeelarvest tulenevaid täiendavaid kulutusi ning ka maksulaekumine on paranenud. Keskvalitsuse positsioon paranes isegi siis, kui täiendavat tulumaksu mitte arvestada, mis tähendab, et tulud ületasid kulusid.

Riigieelarve positsiooni arvestuses on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi enam kajastada ei saa.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk haigekassa ja töötukassa positsioon oli oktoobri lõpu seisuga positiivne, kuna haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 81 miljoni euro võrra 111,3 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning riigieelarvest antud tegevustoetus.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus oktoobri lõpuks 26 miljoni euroni. Põhjuseks on aasta esimesel poolel olnud tavapärasest suurem töötuskindlustushüvitiste kulu ning palgatoetuse meede. Samas 2020. aasta kümne esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 291 miljoni euro võrra väiksem, kuna palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega. Positsioon on võrreldes septembri lõpu seisuga halvenenud 0,6 miljoni euro võrra, mis tähendab, et kulud ületasid oktoobris veidi tulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarve puudujääk vähenes võrreldes septembriga 14 miljoni euro võrra 14,7 miljoni euro suuruse puudujäägini oktoobri lõpuks. Möödunud aastaga võrreldes on positsioon 122,9 miljonit eurot kehvem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu ning kasvanud kulude tõttu tervishoiu ja majanduse valdkondadesse. Kuigi riik on eraldanud KOVidele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel, mis annab lootust positsiooni parandamiseks lähitulevikus.

Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes


Riigieelarve kogukulu kasvu veab peamiselt kodumaiste toetuste kasutamine

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2021. aasta oktoobris eelneva aasta oktoobriga võrreldes 78,2 miljonit eurot ehk 8 protsenti, täpsemalt 1,05 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

2021. aasta oktoobris suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 659,7 miljoni euroni ehk 52,5 miljonit eurot eelneva aasta oktoobriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 8,6 protsenti.

Oktoobris suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga kodumaised toetused 48,5 miljoni euro võrra, millest moodustasid sotsiaaltoetused 6,9 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5,3 miljonit eurot ja tegevustoetused 31,6 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasvust 6,8 miljonit eurot moodustas vanaduspensioni suurenemine. Tegevustoetused suurenesid oktoobris liikmemaksude ja Euroopa Liidu üldeelarvesse makstava korralise kuumakse suurenemise, haigekassale tervishoiu kulude katteks ravikindlustuse vahendite eraldamise ja nooremteaduritele makstava töötasu tõttu. Kodumaise põhivara soetuseks tehtud sihtfinantseerimise kasv tulenes peamiselt kohalikele omavalitsustele antud ujulate, staadionite ja teede rekonstrueerimise, tänavate taastusremonttööde ning spordikeskuste ehitamise toetusest. 2021. aasta lisaeelarvest haigekassale makstud toetused haiguslehtede hüvitamiseks alates kuuendast haiguspäevast ja COVID-19 ravimite soetamiseks on kasvatanud oktoobri kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks 3,9 miljoni euro võrra.

Investeeringud vähenesid oktoobris 19,8 protsenti ehk 9,2 miljonit eurot, kuna vähenesid kaitseinvesteeringud, riigimaanteede ehitamiseks ja remondiks tehtud kulutused. Tööjõukulude kasv oli oktoobris 4,5 protsenti ehk 3,7 miljonit eurot, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 1,98 miljonit eurot. Tööjõukulude kasvu põhjusteks on oktoobris peamiselt tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud ning koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud.

Majandamiskulud suurenesid oktoobris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud testimise ja vaktsineerimise kulutuste kasvu tõttu 6,4 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 8,7 protsenti. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid eraldati oktoobris majandamiskuludeks 9,8 miljoni euro ulatuses, millest 7,1 miljonit eurot kulus PCR testide soetamiseks ja COVID-19 testimise korraldamiseks ja 2,3 miljonit vaktsineerimisele. Lisaks kasutati oktoobris valitsuse reservi vahendeid 1,12 miljoni euro ulatuses antigeeni kiirtestide ostmiseks üldhariduskoolidele.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid oktoobris 40,7 miljoni euro võrra kasvutempoga 13,7 protsenti aastas. Oktoobris suurenesid edasisuunatud maksud kogumispensioni fondidesse 16,6 miljonit eurot, edasisuunatud füüsilise isiku tulumaks 9,6 miljonit eurot, edasisuunatud sotsiaalmaks ravikindlustuseks 9,7 miljonit eurot.

Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta oktoobris, miljonites eurodes, eelmise aastaga võrreldes


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid