"Pakkusime tänaseks turule kõiki seitset toomisplokki ja toodame võimsusel ca 950 MW ehk tasemel, millega jaamad on suurema osa detsembrikuust töötanud. Neile on lisandunud elektritootmise panus ka teistelt Eesti Energia juhitavatelt tootmisvõimsustelt, nagu Iru elektrijaam, Enefit 280 tehas või Paide koostootmisjaam," selgitas Luts.

Ta ütles, et elektri hinna on kergitanud kõrgele see, et turunõudluse katmiseks ei ole piisavalt odavamat elektri hinda pakkuvaid elektrijaamasid, milleks on tuule-, päikese- ja tuumajaamad. Seetõttu on puudujääva osa katnud fossiilkütustel töötavad jaamad, eeskätt söe- ja gaasijaamad. "Tipukoormust katvate jaamade hind on paraku kõrge. Seda nii maagaasi kui ka CO2 kvoodi mitmekordse hinnatõusu tõttu," lisas ta.

Eesti tootmisvõimsused – tuule- ja päikesepargid, koostootmisjaamad ja Narva soojuselektrijaamad –pakuvad praegu turule soodsamat hinda kui eelmainitud gaasijaamad. "Elektri hind kujuneb aga laiemal regionaalsel elektriturul, mitte üksnes Eesti riigisisese tootmise alusel, mistõttu võib öelda, et kõrgem hind on Eestisse piiriüleste elektriühenduste kaudu imporditud," lisas Luts.

Kuigi Auvere jaam on Eesti mõistes suur, on sel Lutsu sõnul regionaalsel turul kujunevale hinnale väike mõju.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid