Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib luua ühtse riigilaevastiku
(17)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loob koos seitsme riigile kuuluva laevastiku ja veesõidukipargi esindajatega kevadeks laevastike liitmise plaani. Eesmärk on parandada olukord, kus riigi ja erinevate asutuste laevad on alakasutatud või seisavad sadamates jõude.
„Praegune avalikule sektorile kuuluvate laevastike ülalpidamine pole jätkusuutlik - puudub paindlik ja läbimõeldud võimalus laevu ristkasutada ning tarvis on ühtset tulevikuvaadet laevastiku arenguks. Laevastiku ümberkorraldamisega saaksime tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Seda näitlikustab hästi asjaolu, et asutuste üleselt on alla 24-meetriste laevade kasutusprotsent hetkel ligi kolm protsenti, mis tähendab, et iga alus on aasta jooksul kasutusel ligikaudu kuu aega. Suuremaid laevu kasutatakse tihedamalt, kuid ka seal on kasutamata potentsiaali," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Riigilaevastiku ühendamise plaanis arvestatakse Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnaameti, TalTechi, Eesti Lootsi ja Päästeameti 257 veesõidukiga, samuti MKM haldusalasse kuuluvate parvlaevadega, millega tagatakse ühendused väikesaartega. „Esmane analüüs on näidanud, et kui vähendaksime eri ametitele kuuluvate laevade arvu ligi 50 võrra, siis sellest ei kannataks ükski teenus, vaid tekiks olemasoleva ressursi märksa mõistlikum kasutus," ütles minister. Aas lisas, et laevastike liitmisega võidaksime esialgsete arvutuste kohaselt kümne aastaga vähemalt 26 miljonit eurot.
Laevastiku ühendamiseks kutsus MKM kokku ekspertidest koosneva juhtrühma, kes peab järgmise aasta 31. märtsiks esitama valitsusele riigilaevastiku loomise analüüsi ja tegevuskavad eeldusega, et ühine laevastik alustab tegevust 2023. aastal. Loodud juhtrühma veab eest MKM-i meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand. Märtsiks valmiv detailne plaan sisaldab ajakava, võimalikku struktuuri, investeeringuid, äriplaani, õigusloome muudatuse vajadusi, mõju riigieelarvele ning muid aspekte, millega laevastiku loomisel tuleb arvestada. Esmase nägemuse järgi viiakse laevad restruktureeritud Eesti Lootsi alla, mille uueks nimeks saaks Riigilaevastik.
Hetkel on riiklikult töös kaks üksteisest sõltumatut laevastiku reformi. Siseministeerium ja Kaitseministeerium soovivad viia PPA neli suurt laeva mereväe koosseisu 1. jaanuarist 2023. MKMi reformi tulemusel peaksid kõik ülejäänud veesõidukid koonduma ühte organisatsiooni.
