Kolmapäeval avaldatud plaan näeb ette pandeemia alguses alustatud rahatrüki vähendamist varasemaga võrreldes poole kiiremini ehk 30 miljardi dollari võrra alates jaanuarist. See lõpetaks programmi mitu kuud varem kui esialgselt oodati ehk märtsi lõpuks, vahendab Financial Times.

USA keskpangale annaks see võimaluse alustada varem ka intressimäärade tõstmisega, mis omakorda muudaks kallimaks laenuraha nii majapidamistele kui ettevõtetele ning omaks laialdast mõju ka riikidele, kes dollarist laenanud on. Kolmapäeval lõppenud kohtumisel otsustas Föderaalreserv hoida enda peamist intressimäära vahemikus 0-0,25%, kuid samal ajal viidati toetust ka lõdva rahapoliitika lõpetamisele.

Keskpanga komitee liikmete prognooside järgi võiks Föderaalreserv nii 2022 kui ka 2023 aastal tõsta intressimäära kolmel korral ehk kokku 1,5 protsendipunkti võrra. Kui võtta arvesse kaks tõstmist 2024. aastal, kerkiks intressimäär 2,0-2,25% vahemikku.

Keskpanga juhi Jerome Powelli sõnul on USA majandus nüüd märksa tugevam, lähedal täistööhõivele ning inflatsioon ületab seatud eesmärki. “Pole põhjust pikalt oodata,” viitas ta intressimäärade tõusule.

Turud võtsid uudise positiivselt vastu ning peale esialgset languses avanemist lõpetas S&P 500 indeks päeva 1,6% kõrgemal enda rekordtaseme lähedal. Nasdaqi koondindeks kerkis 2,2% ning Dow Jones 1,08%.

2021. aastal ootab Föderaalreserv USAs 4,4% suurust baasinflatsiooni, mis 2022. aastaks peaks langema 2,7 protsendini.

Euroopas on tähelepanu Euroopa Keskpanga tegevusel, kellelt mitmed ökonomistid ootavad ettevaatlikumat lähenemist. Kuigi euroala aastane inflatsioon oli novembris 4,9% peal viimase paarikümne aasta kõrgeim, siis majandust ohustavad koroonaviiruse omicron variandi puhangud ning ühtlasi pole kindlust, et kõrge inflatsioon jääb püsima, vahendab The Economist.