Kui valitsus otsustab, et energiakulude hüvitamise aluseks on toetusesaaja piirsissetulekuk 673 eurot, siis võiks Narvas toetust küsida umbes 15 000 leibkonda. Kui aga piirsissetulekuks saab eelmise aasta mediaanpalk, mis on veidi üle 1000 euro, siis võib energiakulude toetust paluda 25 000 Narva leibkonda, mis 53 000 inimesega linnas tähendab praktiliselt kogu elanikkonda.

Ühelt poolt paneb see proovile omavalitsuse võimekuse nii suurt hulka inimesi korraga teenindada, teisalt aga annab märku, et Narva ongi paraku vaene linn.

"See näitab Narva üldist elatustaset, sest Narva keskmine palk on umbes 1000 eurot, kui riigis on 1500 eurot või rohkem. Veel kord selgub siit Narva suurim probleem, see on palgavaesus, madalad palgad," rääkis volikogu esimees Katri Raik.

Narvas hakkab energiakulude hüvitamise toetuse avaldusi menetlema kohalik sotsiaalabiamet. Ameti direktori Jelena Vassiljeva sõnul on väljakutse suur, kuna tavaline Narva elanik eelistab paberid isiklikult kohale tuua.