Riigi otsuses pettunud ning varasemalt ka sageduslubade jagamise osas kohtupinki kulutanud Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm arvab, et selles olukorras pole teoreetiliselt tuua ainsamatki põhjendatud majanduspoliitilist argumenti, mis toetaks vaid kolme sagedusloaga konkurssi välja kuulutamist. Põldsamm näeb selles vaid vanade turul domineerivate mobiilioperaatorite soovimatust näha turul uut tegijat.

Levikomil on edasiseks plaanid olemas. Siiski puudub ettevõttele praegu võimalus kasutada sagedusriba, mida kasutades arendada 5G võrku. Levikomi taga olevad inimesed on Põldsammi sõnul ainukesed inimesed, kes on Eestis rajanud kolm mobiilivõrku. "Kõikides teistes telekomiettevõtetes on eesotsas inimesed, kes on ehitanud ühe võrgu. Q GSM ja Tele2 on meie täiesti nullist üles ehitatud ja me oleme Soomes ühe juhtmeta lairibavõrgu teinud," sõnas Põldsamm.

Eesti jõuline sekkumine tehnoloogilisse arengusse on peatunud. „Kui sarnane lähenemine oleks olnud riigil 1995. aastal, siis Eestis ei oleks praegu GSM-võrkusid. Ei Radiolinjal ega toonasel EMT-l (praegu Telia). Mis kapitali sa tõstad peale, kui ei ole luba, mille alusel seda kasutama hakata. Need asjad käivad vastupidiselt," ütles Põldsamm. Kolme sagedusloa lubamine pole kehv Levikomi vaid Eesti jaoks. „Kuivõrd Byte on samuti väga selgelt ütelnud, et sooviksid Eestis ka sideäri püsti panna, siis pole ka see argument, et Levikom ei suuda seda selle sagedusloaga võrku ehitada," lisas ta.

Suurte operaatorite puhul toimub üleminek element-element haaval. 5G generatsiooni võrku ei saa ehitada niisama lihtsalt neljanda generatsiooni andmeside võrgu peale. „5G võrk vajab täiesti uusi seadmeid. Majanduslikult on ääretult ebaratsionaalne hakata teist võrku nullist kõrvale ehitama. Isegi suurema kapitalihulgaga tegijad ei suuda uue paralleelse võrgu ehitamise kulusid katta," arvas Põldsamm.

Levikom on ise majanduslikult keerulises seisus. Selle kohta loe pikemalt siit.

Loe saagast pikemalt siit ja ka siit.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid