Alates 2010. aastast on võimalik valida kolme varasuhte liigi vahel:

- varaühisuse varasuhe;

- vara juurdekasvu tasaarvestus;

- varalahususe varasuhe.

Selleks, et abikaasad saaksid valida just nende peremudelile kõige paremini sobiva varasuhteliigi, võiks nõu küsida notarilt. Enne abielu sõlmimist saab notar nõustada, millist varasuhte liiki valida abiellumise avalduse esitamisel, ja anda ka nõu abieluvaralepingu osas, kui abikaasad soovivad teha täiendavaid kokkuleppeid. Abieluvaralepingu saab sõlmida nii abielu kestel kui ka enne abielu sõlmimist. Praktikas esineb tihti ka olukorda, kus abielludes valitud varasuhe enam ei sobi. Sellisel juhul on võimalik varasuhte liiki muuta.

Varaühisuse varasuhte puhul on abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks saavad olla:

- isiklikud tarbeesemed;

- enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;

- abielu kestel tasuta käsutuse teel (näiteks kinke või pärimise teel) omandatud vara;

- lahusvara arvel omandatud vara (näiteks enne abielu ühe abikaasa poolt omandatud korteriomandi müügist saadud vahendite eest ostetud vara).

Ühisvaraga saab teha tehinguid ainult ühiselt. Juhul kui üks abikaasadest ei saa tehingu sõlmimisel osaleda, peab olema tehingu tegemiseks teise abikaasa nõusolek. Tehingus mitteosalev abikaasa saab teha tehingus osalevale abikaasale volikirja. Abikaasade igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud (näiteks kommunaalkulude tasumine, söögi ostmine jne) saab teha ka üks abikaasadest. Muudel juhtudel on abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga tehingu tegemine ilma teise abikaasa nõusolekuta tühine.

Juhul kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutavad abikaasad tekkinud kohustuste eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa on tehingu teinud. Näiteks kui üks abikaasadest võttis väikelaenu ja ostis selle eest ühisesse majapidamisse kodumasina, siis tegemist on abikaasade ühise kohustusega. Ühise kohustuse tekkimise eelduseks on asjaolu, et kohustus tekkis perekonna vajadustega seoses.

Ühisvara varasuhte puhul käsutab (müüb, kingib või pandib) abikaasa oma lahusvaraks olevat vara ilma teise abikaasa nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ühe abikaasa lahusvaraks olevat vara kasutatakse perekonna eluasemena või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumina. Sellisel juhul saab vara käsutada või anda kolmandate isikute kasutusse ainult abikaasa nõusolekul. Nimetatud erisus kehtib kinnisasjade ja korteriomandite puhul, mis on omandatud aastast 2015. Sellise nõusoleku andmise vajaduse võib abieluvaralepinguga välistada.

Ühisvara varasuhe seob abikaasasid majanduslikult kõige rohkem. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui ühisvara varasuhe ja majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui varalahususe varasuhe.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte puhul on kumbki abikaasa enda poolt omandatud vara ainuomanik. Kumbki abikaasa võib oma varaga teha tehinguid ilma teise abikaasa nõusolekuta, välja arvatud tehingud perekonna eluasemega, mille tegemiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek.

Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara põhivarast ja soetisvarast. Põhivara on see vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist, samuti vara, mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkena. Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel.

Lahutuse puhul kuulub soetisvara tasaarvestamisele ehk abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt rahalist hüvitist. See tähendab, et abikaasa ei saa nõuda teiselt abikaasalt vara omandit, vaid vara hinnatakse ja abikaasa saab nõuda rahalist hüvitist enam soetisvara omandanud abikaasalt.

Abikaasadele annab varalises mõttes teineteisest täieliku sõltumatuse varalahususe varasuhe. Vara omandamisel ei teki ühisomandit ja see tähendab, et tehingute tegemiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Omandatud vara on selle abikaasa vara, kes on kinnistusraamatusse või muusse registrisse kantud vara omanikuna.

Kui selgub, et varasuhte liiki on vaja muuta, tuleb sõlmida abieluvaraleping. Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja isiklikult, st abikaasad ei saa volitada kedagi teist enda eest lepingut sõlmima. Abieluvaralepingu kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse, mille kanded on avalikud.

Abieluvaralepinguga saavad abikaasad:

- valida uue varasuhteliigi;

- lõpetada valitud varasuhe;

- teha muid seadusega lubatud kokkuleppeid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid