Kuidas pärida?

Surm on midagi sellist, mis tavaliselt tuleb ootamatult ja kui selline kurb sündmus aset leiab, siis seisavad lähedased silmitsi paljude küsimustega, mille lahendamist ei saa edasi lükata ning mille korraldamisega tahes-tahtmata tuleb tegeleda. Leina ja matuse korraldamise kõrval tuleb muu hulgas mõelda sellele, kuidas lõpetada lahkunu pooleliolevad küsimused. Küsimused, millal ja kuidas tegutseda, ei ole notari töös sellistel puhkudel võõrad.

Mida päritakse?

Seaduse järgi vastutavad surnu maiste asjade lõpetamise eest pärijad, kes pärivad kogu pärandaja vara ja vastutavad ka matuste korraldamise eest. Pärand avaneb pärandaja surmaga ja sellest hetkest on tema vara omanikeks pärijad. Testamendi tegemise või pärimismenetluse algatamise ajal varast rääkides ei mõelda tihti sellele, et varaks ei ole ainult positiivne pool, nagu pangakontol olevad vahendid, korter või auto, vaid ka vara negatiivne pool, nagu laenukohustus või tasumata elektriarve. Seetõttu ei puuduta pärimine üksnes lähedasi, vaid pärimisasja lahendamine võib olla ka pärandaja võlausaldaja huvides, olgu selleks laenu andnud isik, korteriühistu või telefonifirma, mille arved on jäänud tasumata.

Selleks, et pärija ei peaks pärandvara hulka kuuluvaid kohustusi täitma enda vara arvelt, vaid üksnes pärandvarasse kuuluva varaga, on pärijatel võimalik läbi viia pärandvara inventuur. Selleks tuleks pöörduda pärimisasja lahendava notari poole. Kui pärandvarast ei piisa kõikide pärandaja kohustuste täitmiseks, siis tuleb pärijatel algatada pärandvara pankrotimenetlus.

Kas ja kuhu tuleb pöörduda pärimisasja lahendamiseks?

Seaduse järgi pärivad pärandaja vara tema pärijad. Kui pärima õigustatud isik ei ole loobunud pärandist kolme kuu jooksul hetkest, mil ta sai teada nii pärandaja surmast kui ka enda pärimisõigusest, siis loetakse ta pärijaks ja seda otsust hiljem muuta ei saa. Oluline on teada, et loobuda saab pärimisõigusest kui tervikust, loobuda ei ole võimalik ainult osast varast. Näiteks ei saa pärida üksnes korterit ja loobuda laenukohustusest. Kui loobutakse, siis kõigest, st ka vara positiivsest poolest. Samuti ei ole võimalik loobuda kellegi kasuks või seades tingimusi. Pärimine toimub justkui automaatselt – kui loobumisavaldust ei ole tähtajaks esitatud, loetakse pärima õigustatud isik pärijaks. Pärandist loobumiseks tuleb igal juhul pöörduda notari poole ja loobumisavaldus peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Enne pärandist loobumist või selle vastuvõtmist on pärima õigustatud isikul õigus notarilt teada saada, milline on pärandvara koosseis ja testamendi sisu.

Selleks, et enda pärimisõigust tõendada ja pärandavara pärija nimele registreerida, tuleb notari juures algatada pärimismenetlus. Pärast pärimismenetluse läbiviimist ja kui kõik pärijad on välja selgitatud ning nende pärimisõigus on tõendatud, väljastab notar pärimistunnistuse. Pärimistunniste alusel on võimalik pärijatel vara enda nimele registreerida või nõuda selle väljaandmist.

Eestis kehtib põhimõte, et ühte pärimisasja lahendab ainult üks notar. Kui pärimismenetluse läbiviimise vajadus on olemas, siis on pärima õigustatud isikutel õigus valida, millise notari juurde nad pöörduvad. Küll aga tuleks arvestada sellega, et kui menetlus on juba algatatud, siis küsimuste korral saab nõu anda kõige paremini see notar, kes juba menetlust läbi viib, kuna tal on olemas ülevaade nii võimalikest pärijatest kui ka pärandvarast ja muudest olulistest asjaoludest, mis konkreetse pärimisasjaga seotud on.

Mis aja jooksul tuleks pärimismenetlus algatada?

Pärimismenetluse algatamiseks notari juures ei ole seaduses sätestatud tähtaega. Pärimismenetluse algatamiseks on mõistlik pöörduda notari poole kohe, kui asjast huvitatud isikud on selleks valmis. Oluline on üksnes meeles pidada, et loobumise soovi korral tuleb tegutseda kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja pärimisõigusest teada saamisest.

Kes peaks pärimisasja algatama?

Pärimismenetluse algatamise õigus on kõigil, kellel on pärandvara suhtes mingeid õiguseid. Selleks võib olla nii seadus- kui ka testamendijärgne pärija. Olukorras, kus pärandaja on teinud testamendi, on ka seaduse järgi pärima õigustatud isikul menetluse algatamise õigus. See on oluline, et välja selgitada, kas pärimine toimub seaduse või kehtiva testamendi järgi.

Pärimismenetluse algatamise õigus on ka pärandaja võlausaldajal, kelle ees pärijad vastutavad pärandaja kohustuste täitmise eest. Praktikas on paljudes pärimisasjades algatajateks näiteks korteriühistud, kui pärijad ei ole teada või nad ei ole asja lahendamiseks midagi ette võtnud. Korteriühistu arved vajavad jätkuvalt tasumist, mistõttu on pärimismenetluse läbiviimine ka elamu teiste korteriomanike huvides. Selleks, et laenuandja või korteriühistu teaks, kellelt saab nõuda laenude või arvete tasumist, on samuti vajalik pärimistunnistus.

Kui pärijaid on rohkem

Kui pärijaid on rohkem kui üks, siis pärivad kõik kaaspärijad pärandaja vara ühiselt. See tähendab seda, et nad on pärandvara ühisomanikud. Kõiki tehinguid pärandvara hulka kuuluva varaga saavad kaaspärijad teha üksnes ühiselt. Pärandvara hulka kuuluva vara müümine või kinkimine või ainult enda nimele registreerimine üksnes ühe pärija poolt ei ole sellises olukorras võimalik, sest teiste pärijate nõusolekuta tehtud tehingud on tühised. Näiteks ei ole võimalik ühel pärijal minna üksinda panka ja registreerida enda nimele pärandaja pensionifondi osakuid. Selleks, et seda teha, peaksid kõik pärimistunnistusel märgitud pärijad panka minema ja sellise korralduse ühiselt tegema.

Pärast seda, kui notar on väljastanud pärimistunnistuse, on pärijatel võimalik pärandvara jagada. Kui pärandvara hulka kuulub vara, mille võõrandamiseks (nt müümiseks või kinkimiseks) peab olema leping sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (nt kinnisvara), tuleb pärandvara jagamise leping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis.

Lisaks pärandvara jagamisele on pärijal võimalik endale kuuluv osa pärandvara ühisuses ka müüa või kinkida. See tähendab seda, et pärija võõrandab kõik endale kuuluvad õigused, kuid jääb vastutama pärandaja kohustuste eest solidaarselt teiste pärijatega ja pärandvara ühisuse osa omandajaga.