Munatööstuse tume murepilv: ebakindel tulevik ning järjekordne hinnatõus poodides
(76)
Toidukaupade hinnatõus pole enam mägede taga. Uus aasta on kohe tulekul ning paljud ettevõtted ongi just tõdenud, et see on aeg mil toodete hinnad kerkivad. Seda eelkõige gaasi- ja elektrihindade tõusu tõttu ning palgasurvest tulenevalt. Kuid on ka veel üks hinnatõusu põhjustav tegur - teravilja hinnatõus.
Baltic Agro viljaäri tootejuhi Timo Sildvee sõnul tuleneb see olukorrast, et kõikide toorainete hind on kasvanud ning nii ka teravilja hind. "Viljasaagid ei olnud sel aastal just kõige paremad, eriti põhjapoolkeral. Eks see on täna ka põhiline hinnatõusu põhjus," selgitab ta. "Kõik, kes vilja sööda tarbeks ostavad, eks neil kindlasti on raske, sest see sunnib lõpptoote hinda tõstma."
Munade hind
Eesti suurima munatööstuse Dava Foods kuludest moodustab farmides ligi 70% söödakulu. Näiteks söödanisu hind on tõusnud eelmise aasta 145 eurost tonni kohta 280 euro peale. "Elektri ja gaasihinna mõju on selle kõrval meie puhul marginaalne," juhtis tähelepanu Dava Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin.
Muna on tema sõnul olnud pikalt alahinnatud kaup. "Kui võtame tavabrändi puhta valguga muna, siis tuleb kilohind umbes 2,20 eurot. Aga kui võtame pool pekise sealiha, siis on see 3,50," tõi ta näite illustreerimaks asjaolu, et muna hind on turul tema toiteväärtust arvestades liiga odav.
Hind tuleneb tõsiasjast, et Eesti turul moodustab pea pool omatoodangust ning teine pool tuuakse sisse Leedust, Poolast, Ukrainast või Valgevenest. Teisisõnu tuleb neil konkurentsis püsimiseks müüa tooteid soovitust odavamalt. "Isegi kui on sooduspakkumised ning väljast toodud muna jääb ikkagi paar senti odavamaks, valib klient selle odavama variandi," selgitas ta. Seetõttu elab aga Sapožnini sõnul omatoodang tuleviku ebakindluses.
Investeeringud kannatavad
Madalam hind seab piirid ka investeerimisele. "Me ei saa investeerida üldse. Kui siin "Nähtamatud loomad" ja osad kaubandusketid räägivad, et hurra, kahe-kolme aasta pärast lähevad nemad puurivabade kanade munade peale üle, siis on küsimus, kes neile seda tootma hakkab, sest Eestis pole sellist investeerimise võimekust momendil olemas," nendib ta.
Puurivabadele kanadele üleminek eeldaks täna ettevõttelt finantseeringut ligi 20 miljoni euro mahus, millele lisanduks veel uute farmide ehitamine. "Olemasolevatest farmidest saaksime kasutada ainult seina ja katust. Põrandad tuleks kõik ümber valada, uued valgustused ja ventilatsioonid rajada ja veel palju muud," selgitas ta.
Et investeeringuteks raha saada ning jätkusuutlikult tootmist jätkata, on ettevõte olukorras, kus uuest aastast tõstavad nad muna hinda 20%. "Muna tundub väga lihtne toode, aga tegelikult ei ole üldse nii lihtne see asi," sõnas ta.
