Eesti sai Euroopa Komisjonilt 126 miljonit eurot

Euroopa Komisjon maksis täna Eestile eelmaksena välja 126 miljonit eurot, mis moodustab 13% riigile taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatavast summast. Eelmakse aitab Eestil algust teha oma taaste- ja vastupidavuskavas esitatud investeerimis- ja reformimeetmete rakendamisega.

„Mul on hea meel, et Eesti saab taasterahastust „NextGenerationEU" esimese 126 miljoni euro suuruse makse. Eelmakse aitab Eestil algust teha taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete rakendamisega. Need hõlmavad reforme ja investeeringuid energiatõhususe ja säästva liikuvuse suurendamiseks ning tervishoiusüsteemi juurdepääsetavuse ja vastupidavuse parandamiseks. Me seisame sel teekonnal igal sammul Eesti kõrval, et Eesti inimesed saaksid kavast täit kasu," ütles president Ursula von der Leyen.

Komisjon annab loa edasisteks väljamakseteks vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud investeeringute ja reformide rakendamisele. Kava kehtivusaja jooksul saab riik toetustena kokku 969,3 miljonit eurot.

Alates 2021. aasta juunist on komisjon kogunud ELi pikaajaliste võlakirjade kaudu NextGenerationEU jaoks 71 miljardit eurot, millest 12 miljardit eurot on kogutud NextGenerationEU esimese roheliste võlakirjade emiteerimise teel. 14. detsembril avaldas komisjon 2022. aasta esimese poolaasta rahastamiskava. Kava näeb 2022. aasta jaanuarist juunini ette ELi pikaajaliste võlakirjade emissiooni 50 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad lühiajalised ELi võlakirjad. Lisaks on komisjonil praegu ligikaudu 20 miljardi euro väärtuses lühiajalisi ELi võlakirju.

Taasterahastu „NextGenerationEU" üks osa on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest eraldatakse 723,8 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kõigis liikmesriikides, et väljuda COVID-19 kriisist tugevamana, toetades rohe- ja digipööret ning tugevdades vastupanuvõimet ja ühtekuuluvust.

Investeeringud ja reformid majanduse ümberkujundamiseks

Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatakse Eestis investeeringuid ja reforme, mis eeldatavasti toetavad Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikukindlamaks muutmist.

• Üleminek rohelisele majandusele. Eesti kavaga investeeritakse 92 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe suurendamisse ning 50 miljonit eurot vesiniku väärtusahela katsetamisse. 96 miljonit eurot investeeritakse kestlikku transporti, sealhulgas Rail Balticu terminali ehitamisse Tallinnas. Samuti toetatakse kavaga ettevõtete rohepööret, sealhulgas rohelise fondi kaudu (100 miljonit eurot), millest rahastatakse uuenduslikke tehnoloogiaid.
• Digipööre. Kavaga investeeritakse 93 miljonit eurot valitsussektori digitaalteenuste ajakohastamisse uusimate tehnoloogiate toel. Samuti toetatakse digiüleminekul 230 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) 58 miljoni euroga ning investeeritakse 24 miljonit eurot lairibainternetiühenduste rajamiseks maapiirkondades.

Majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamine. Eesti kavas pööratakse suurt tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele. 280 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamiseks, lisaks on kavas leevendada tervishoiutöötajate nappust. Sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamiseks investeeritakse muu hulgas 10 miljonit eurot noorte tööhõivesse ja laiendatakse pikaajalise hooldusteenuse.

"Juba täna hakkame korteriühistute poolt esitatud projektidele taasterahastust toetusi välja maksma, mille abil saavad enam kui 2600 eluaset energiatõhusamaks. See on praeguste kõrgete energiahindade juures väga oluline, sest nii saavad küttekulud väiksemaks. Käib kibe töö, et ka ülejäänud taastekava plaanid saaks käiku juba uuel aastal," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Taasterahastust toetatakse pea 45 miljoni euroga korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja tagada tervislik sisekliima. Eelkõige pööratakse tähelepanu maapiirkondade korterelamutele. Investeeringu tulemusel rekonstrueeritakse vähemalt 2600 eluaset. Lisaks suunatakse enam kui 2 miljonit eurot väikeelamute rekonstrueerimiseks, et toetada koduomanikke terviklikul rekonstrueerimisel võrdväärselt energiatõhususe klassile C. Väikeelamute toetust saab plaanide kohaselt taotlema hakata 2022. aasta teises kvartalis.

Järgmisel kevadel stardivad veel mitmed taastekavas ette nähtud meetmed, näiteks käivitub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus, algatatakse elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning avatakse taotlusvoorud ettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate ja bioressursside väärindamise toetamiseks. Algavad ka omavalitsuste jalgratta- ning jalgteede planeerimised, valmib Vanasadama trammiliini projektlahendus ning tehakse ettevalmistusi Rail Balticu ühisterminali rajamiseks.

„Äsja valmis siseriiklik õigusraam kava rakendamiseks ning ministeeriumides käivad selle alusel ettevalmistused meetmete avamiseks," selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. Suurem osa toetusmeetmetest käivituvadki 2022. aasta esimeses pooles.

"Lõplik toetussumma sõltub sellest, kuidas meie majandusel on viimastel aastatel võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud," selgitas Tomingas. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas. Kui palju sellele täpselt lisandub, selgubki järgmise aasta suvel.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.