Miljonär Kristjan Liivamägi jagab õpetlikku kogemust: kuidas emotsioonid võivad meile investeerides valusalt kätte maksta

Praeguste edulugude valguses oleks paslik tuletada meelde investoritele, kuidas nende käitumine võib mõjutada nende tulevikku ja selle tarbeks pöördusime tunnustatud teadlase, investeerimiseksperdi ja end palgatöötajast miljonäriks teinud Kristjan Liivamägi poole.

“Selleks, et mõista investorite käitumist ja miks nad teevad finantsturgudel vigu, on oluline mõista inimeste emotsioone. Nii kaua kuni inimesed on inimesed ja nende otsuseid mõjutavad emotsioonid, ei kao ka finantsturgudelt emotsioonid ja nende emotsioonide tagajärjel tehtud investeerimisvead,” kirjutas Kristjan Liivamägi .

“Aastatel 2006 ja 2007 oli Tallinna börsil tugev tõus ning turule tuli mitmeid uusi ettevõtteid nagu näiteks Olympic Entertainment Group ning Ekspress Grupp. Ma osalesin nende ettevõtete aktsiate esmasel avalikul pakkumisel ilma investeerimisteesita ja sisuliselt ainult emotsiooni pealt. Soovisin saada osa aktsiaturu tõusust ja eks mind valdasid sellel hetkel emotsioonid nagu ahnus ja hirm jääda ilma tõusust. Õnneks tulid õppetunnid järgnevatel aastatel kiiresti,” nentis Liivamägi. “Kogesin eufooriat ja õnnetunnet kui aktsia kiiresti tõusis. Aga see põnevus asendus väga kiirelt ärevuse, hirmu, paanika ja meeleheitega,” lisas ta.

Praeguse IPOdroomi ajastul, võime tõmmata paralleele kindlasti aastaga 2006 ja 2007. Meie ümber on omajagu inimesi, kes on nõus hüppama pea ees tundmatusse ja tegutsema ainult emotsioonide ajendil. See võib panna mõne investori isegi olukorda, kus mõeldakse võimenduslaenu kasutamisele. Seda soovitab Liivamägi vältida, eriti IPOde ostuks. Samas kui oled kogenud investor ja oma otsuses kindel, võib tegu olla hea võimalusega suurendada tootlikust. “Mina ei soovita aktsiate märkimisel ja väärtpaberite ostmisel algajatel kasutada võimenduslaene. Aktsiate hinnad võivad lühiajaliselt liikuda ettearvamatult, aga laenukohustus koos intressidega tuleb alusvara liikumisest sõltumatult tagasi maksta,” manitses Liivamägi.

Vaadates praegust investeerimistungi ja üldist huvi raha kasvatamise vastu, siis pilt on väga kirju ja raske on leida õiget infot. Meile kõigile on räägitud, et esimene samm rahaliselt vabaks saamise suunas on säästmine. Ka Kristjan säästis, kuid nähes kui vaevaliselt ta portfell kasvas, oli see pigem demotiveeriv. “Ma tegelesin aastaid säästmise ja kulude optimeerimisega, aga reaalsuses ei viinud see mind kuigi palju edasi ning emotsionaalselt mõjus see raskelt minu motivatsioonile investeerimisega tegeleda. Minu soovitus on keskenduda erialase kompetentsi tõstmisele ja seeläbi saada suuremat töötasu. Kui see võimalik ei ole, siis võib mõelda ka lisatööde peale.”

Parim viis lisa teenimiseks on vaadata peeglise ja küsida endalt, mida ma oskan.

“Siinkohal peaks igaüks mõtlema, et mis on tema tugevus ja eriala ning kuidas ta saab selles teistele kasulik olla. Toon mõned näited - suunamudija (erialaste videode ja blogi pidamine), projektipõhised tööd,” lisas Liivamägi.

Täna alustav investor seisab mitmete valikute ees, kas võtta oma investeeringud enda kätesse ja panna kokku üksikutest aktsiatest koosnev portfell või leida mõni fond kuhu igakuiselt oma raha paigutada. “Minu soovitus alustavatele investoritele oleks esmalt keskenduda enda teadmiste suurendamisele ning lugeda erialast kirjandust nagu näiteks raamatut "Rahaedu põhimõtted"(mille kaasautor on Kristjan Liivamägi-toim). Seejärel tasub kasutada ära III pensionisamba maksusoodustused ning kui raha üle jääb, siis võib selle suunata automaatselt laiapõhjaliselt hajutatud indeksfondidesse,” soovitab Liivamägi.

Kui me alustame, siis me kõik soovime näha suuri numbreid ja rohelisi nooli. “Investeerimise algusaastatel keskendusin ma ainult tootlusele. Nüüd keskendun ma pigem portfelli riskijuhtimisele ja varaklasside ning instrumentide valikule. Finantsturgudel kehtib põhimõte, et risk ja tulu käivad käsikäes.”

Me kõik oleme kuulnud lauset “mul pole raha mida säästa.” Säästmine ei pea hakkama suurtest summadest, ka Kristjan Liivamägi alustas maast madalalt, kuid ta jälgis alati ühte lihtsat reeglit. “Mina tekitasin endale säästmisharjumuse järgneva põhimõtte järgi: "Maksa endale alati esimesena". Ehk esimese asjana kui palk minu kontole laekub, kannan ma fikseeritud summa (näiteks 50 eurot kuus) investeerimiskontole..”

Investeerimiskonto on hea viis eraisikul maksukohustust edasi lükata. Seni kuni investor raha kontolt välja ei kanna, ei pea ka tuludelt maksu maksma ja võib kogu kasumi julgelt börsile tagasi investeerida. Nii kasvatad portfelli tootlikkust kiiremini.

Et näha tulevikku, tuleb vaadata minevikku

Allpool tabelis on toodud Tallinna börsi 2005-2007 toimunud IPOd ja nende aktsiate hinnamuutused üks päev ja 1-3,5 aastat pärast esimest kauplemispäeva ja ei sisalda dividendide tootlust.

Allikas: Rahaedu, Tarvo Vaarmets

Nagu ülaltoodud pildilt on näha, mõni aeg pärast börsile tulemist pakkusid need ettevõtted investoritele üldiselt palju rõõmu, ent see rõõm ei kestnud paraku kuigi kaua. Ajad muutuvad ja ka praegusi IPOsid võiks püüda tulevikust vaadata ehk ka langusteks valmis olla.