NFT, pikemalt Non Fungible Token, on omandiõigusega kaitstud digitaalne fail. See fail võib olla joonistus, foto, muusikapala, raamat, leping, twitteri säuts - ühesõnaga ükskõik milline digitaalne objekt, mille omandiõigus ja olulised parameetrid on kirjutatud plokiahelasse. Unikaalseks teeb NFT asjaolu, et esimest korda on võimalik internetis avalikult hoida digitaalset faili, mida ei saa "kaaperdada". See konkreetne fail on unikaalne ja teist sellist ei ole. Kui proovida seda kujundlikult näitlikustada tavamaailma arusaamadega, siis näiteks kuulus Mona-Lisa maal on üks ja unikaalne ja ilmselt hindamatu. Kuigi samal ajal on võimalik Mona-Liisa koopiad või reproduktsiooni osta peenraha eest. Väärtuslikuks teeb selle ühe ja ainsa pildi unikaalsus - seda sama pilt ei ole võimalik millegagi asendada.

Selline digitaalse autentsuse tõendamise meetod on andnud nüüd kuntsnikele ja kollektsionääridele võimaluse kaubelda unikaalsete digitaalsete esemetega internetis. Luua erinevaid kollektsioone, panna müüki oma päris kunsti digitaalne teisik või lihtsalt suvaline foto. Ja kui leidub keegi, kes selle eest on valmis maksma soovitud summa, siis see kõik saab toimuda interneti vahendusel.

Üks esimesi, ja tänaseni ikoonilisi kollektsioone on CryptoPunks, mis on loodud juba 2017 aastal. (vaata SIIT ) See kollektsioon kujutab endast nn."pixel-art" tüüpi kujundeid, millele peale vaadates on raske nende kunstilist väärtust väga kõrgeks pidada. Vaatamata sellele tehti viimased ostud sellest kollektsioonist veel käesoleval nädalal vahemikus 400.000-600.000 eurot tükk. Jah, te lugesite õigesti - ühe digitaalse joonistuse eest maksti pool miljonit eurot. Ja see ei ole sugugi mitte kõrgeim summa, mis ühe NFT eest on makstud. Selleks on teadaolevalt 69 miljonit USD. Aga sellest allpool.

Tähelepanu osas ehk olulisemgi kollektsioon on Bored Ape Yacht Club (BAYC) (vaata SIIT ) Selle kollektsiooni tähelend on olnud palju kiirem, kuna turule tuldi alles 2021 aasta aprillis. Sellele vaatamata tuleb täna maksta ühe sellise NFT eest rohkem kui 200.000 Eurot. Ja tundub, et nende populaarsus ei ole kaugeltki veel maksimumis.

Mis sunnib inimest siis sellised summasid välja käima joonistatud ahvi pildi eest?!

Üks pool NFT-sse investeerimisel on kindlasti lootus kiiresti teenida. Mõnedel juhtudel see ka õnnestub. Näiteks, ma rääkisin selle aasta augustis oma tütrele ja tema sõbrale sellest, mis on NFTd, kuidas neid ostetakse ja müüakse ning kuidas selle kõigega alustada. Kahe nädala pärast kuulsin, et see noormees oli kahe nädalaga teeninud 15000 eurot NFT-sid ostes ja müües. Tõsi august oli ka selle aasta kõige aktiivsem kuu, aga täiesti reaalne kogemus näitab, et inimeste huvi selles valdkonnas meeletuid summasid välja käia on väga suur.

Teine NFT võimalus on päris kunstil leida suurem auditoorium ja rahvusvaheline klientuur. Väga paljud kunstnikud on praegu avastamas ja katsetamas NFT võimalusi oma loomingu väärtustamisel ja uute klientide leidmisel. NFTd võimaldavad ilma vahendajateta tekitada endale rahvusvaheline jälgijaskond ja sellega koos kasvada. See on võimalus, millest paljud kunstnikud on unistanud. Kaupo Kikkas, kelle kollektsioonist on ka allpool juttu, arvab alljärgnevat - “NFTde suurimaks plussiks on kahtlemata asjaolu, et sellisel moel läbi plokiahela on võimalik teostada ja kinnitada mis iganes tehinguid. Ja ma olen veendunud, et NFT-l kui sellisel on suur tulevik. Kuigi see suund, kuhu NFTd hetkel oma esimesel lühikesel eluperioodil on liikunud, ei ole kunsti loojatele (ega ka kunstihuvilistele) väga soodne, kuna domineerib NFT kui riskantse varaklassiga kauplemine ning valitseb pentsik olukord, kus turul käib suur melu ja hinnad kerkivad pilvedesse, aga kauba sisu üle keegi väga ei arutle. Ehk et kuningas on alasti. Kunsti olemus ja eesmärk ei ole kindlasti olla varaklass, kunst võib varaklassiks muutuda, aga see ei saa olla kunsti olemus. Arvatavasti saame järgnevate aastate jooksul veel kõvasti pead murda ning ka (digitaalse)kunsti definitsiooni ja tähendust hakata ümber sõnastama.”

Kolmas osa sellest NFT buumist on aga palju suurem ja aja jooksul ilmselt suuremat rolli mängiv liikumine. See on tõdemus, et erinevad NFT kollektsioonid hakkavad ühendama sarnase väärtusmaailmaga inimesi ja muutuvad rohke klubiliseks liikumiseks kui finantsinvesteeringuks. Juba praegu on näiteks eriti BAYC muutmas selliseks kommuniks, mis jagab üksteisega olulist informatsiooni, korraldab üritusi ja kokkusaamiseid oma kinnises ringis, investeerivad koos järgmistesse projektidesse jne. Lisaks korraldatakse liikmetele ka võistlusi ja auhinna mänge millel on väga suured auhinnad.

Tõenäoliselt on NFT ümber kujunemas uued, väärtustel põhinevad kommuunid, mis peagi asendavad Facebook laadse puhtalt lineaarse isikliku tutvuse baasil toimiva sotsiaalvõrgustiku - mõned kutsuvad taoliseid NFTsid ka terminiga Social Token. Sinu NFT hakkab väljendama seda, milliseid väärtuseid Sa inimesena kannad. See on osake uuest maailmakorraldusest, mis ei lähe riigipiire mööda.

Milline aga on NFT maastik Eestis? Kas siin ka selles vallas midagi tehtud on?

Eesti üks hinnatumaid fotokunstnikke Kaupo Kikkas, kes muuhulgas tähelepanu pälvinud muusikute ja heliloojate portreteerimisega aga ka laiemalt audiovisuaalsete teostega avaldas oma esimese NFT seeria 2021 aasta septembris. (vaata siit - https://opensea.io/collection/sphere20) Autor kirjeldab selle kollektsiooni loomise ideed kui katsetust kuidas reaalse maailma kunst digitaalsesse maailma üle tuua. Selle projekti juurde kuulus ka esialgse füüsilise teose hävitamine (NFT maailmas kasutatakse ka inglise keelset väljendit "burn" NFT hävitamise kohta). Mille tulemusena elab see esialgne kunstiteos nüüd ainult virtuaalmaailmas. Kaupo Kikkas kirjeldab ise oma projekti nii - “Minu isiklikus plaanis on NFT justkui minu teoste digitaalne väljund, hetkel ei ole mu eesmärk luua NFT platvormile uut tähendusruumi, vaid pigem on see lisavõimalus. Eriti hästi toimib NFT just hübriidsete kunstivormide puhul nagu video- või performance-kunst, aga miks mitte ka traditsioonilisemas plaanis foto puhul, kus moodne koguja ei võibolla ei soovi suureformaadilisi raamitud töid kuhugi lattu osta vaid pigem omab soovitud kunstnike töid NFT-de näol.”

Augustis esitleti ka Temnikova & Kasela galerii kureerimise all 4 erinevad kunstniku Ilja Karilampi, Nik Kosmas, Katja Novitskova ja Tommy Cash kollektsiooni "Mutagen". (vaata siit - https://mutagen.xyz/gallery) Selle projekti loojate Olga Temnikova, Edgar Aronovi ja Hendrik Kaju vedamisel on loodud kollektsioon, mis sisaldab 4096 mutageeni ja 40 haruldast genesis NFTd. Tegu on muteeruvate kunstiteostega, kus genesis NFT hoidja saab jooksvalt enda teost muuta ning kollektsionääridel on võimalik neist tiraaže luua. Mutagen on NFT projekt, mis toob kokku tehniliselt eksperimentaalse tehnoloogia tavakunstimaailmaga.

Oktoobris tuli välja aga "World of Fright" NFT kollektsioon, mis on loodud selleks, et finantseerida uue plokiahelal põhineva tarkara “Supplain” loomist. Supplain soovib ühendada e-kaubanduse ja logistika valdkonna ettevõtted. Selle kollektsiooni eesmärk ei ole kunstiline täiuslikkus vaid kommuuni loomine logistika valdkonna tegijatest, kellega koos uut tarkvara välja töötada. Kollektsioon ise koosneb erinevatest sõidukitest ja lisaks nende omamisele on võimalik neid ka garaažis putitada ja võidusõidurajal joonele panna. Selle projekti eestvedaja Sander Ganseni sõnul on see erakordne, et tänaseks on tekkinud võimalus uue äriprojekti loomise algul luua läbi NFTde kommuun spetisialistidest, investoritest, klientidest ja muudest entusiastidest kelle kõigi huvi on ühiselt luua globaalset lahendust kindla probleemi lahendamiseks. See on täiesti uus mõttemall - kõigepealt tuua kokku kõik huvitatud osapooled, siis ühiselt toode disainida ning lõpuks saab selle kõik pärast loomist andagi kommuuni kätte juhtida ja kasvama. Ning äge on see, et kõik huvitatud osapooled saavad selle kommuuniga ka täna liituda.

Miks siis ikkagi just nüüd ja just NFT on see, mis on väga paljude erinevate inimeste tähelepanu all?

Esimest korda interneti ajaloos on füüsilistele ja digitaalsetele esemetele võimalik kinnitada omandit tunnustav tõend ja seeläbi väärtus. Kõike on võimalik müüa digitaalselt, ilma pankade ja vahendajate (nt. galeriid) osaluseta reaalajas. See on nagu notarilepingute toomine internetti. Ja see on tõesti suure ja paljulubav muutus.

Me elame praegu alles selle esimeses faasis. See, et praegu on kõige populaarsemad joonistatud pildid ei tähenda et paari aasta jooksusl võiks see valdkonda laiende mitmes suunas nii digitaalse kunsti, muusika kui ka muude väljendusvormide suunas. Selles esimese laine vaimustuses on toodetud ka suures osas digitaalset prügi, mille eesmärgiks on vaid kiire raha kühveldamine suure haibi taustal. Aga selles on ka meie tuleviku pärlid ja lihvimata teemandid. Tänaste NFT projekti hulgas on kindlasti tuleviku Facebookid ja Googled. Sinu asi on need päris projektid üles leida.

Minu nägemuses on NFTde kõige suuremaks rolliks kommuunide ühenduslüli. NFTd esindav pilt/video on ainult üks osa NFT väärtusest. Erinevat kollektsioonide omanikest moodustuvad väga olulise ühiskondliku sõnumi ja mõjuga sootsiumid, mis suunavad tuleviku ühiskonna arengut. Igaüks oma väärtustele tuginedes. Ja kas seda ühendab ahvi pilt või kõrgetasemeline 3D graafika, ei olegi oluline.

Teiseks hakkavad NFT-d mängima olulist rolli Metaverse maailma atribuutika ja märgisüsteemide arenemisel. Meie digitaalne tulevik on Metaverse’s ja see koosneb igaühe soetatud kommuunide NFT’dest. Mis määrab ära selle, millisena me digitaalreaalsuses tahame end esitleda. Mille eest me seisame.

Aga senimaani on meil võimalik valida kas osaleme aktiivselt selles arengus või vaatame pealt kuhu joonistatud ahvid meid suunavad.

Eesti NFT huviliste ringis on tekkinud mõte korraldada 2022 aasta veebruaris valdkonna huviliste kokkusaamine mingis formaadis. Kui tunned selle vastu huvi, siis palun täida ankeet ja siis saame teha sellise kokkusaamise, mis võimalikult paljudele korda läheb.

Palun täida ankeet ja saad ürituse kohta esimesena informatsiooni, ankeedi leiad SIIT.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid