Kui kinnisvarahindade väga kiire kasv jätkub ja inimeste laenukoormuse tõus kiireneb märkimisväärselt, on Eesti Pank valmis selle pidurdamiseks sekkuma ja karmistama eluasemelaenu andmise tingimusi.

"Piirangud, mille oleme juba seadnud, on seni olnud väga mõistlikud. Näiteks karmistasime laenusumma ja tagatise suhtarvu suurust ning korrigeerisime laenumaksete suuruse ja inimeste sissetulekute suhet," rääkis tänasel majandusprognoosi ettekandel Eesti Panga president Madis Müller.

Kui kinnisvara hinnatõusuga seotud riskid järsult kasvavad, peab keskpank üle vaatama praegused piirangud. "Meil ei ole numbrilist piiri, et näiteks kui hinnatõus ületab teatud piiri, siis kohendame ka reegleid," sõnas Müller.

Mulle tundub, et praegu on kõige piiravam reegel see, kui palju võiksid inimesed oma igakuisest sissetulekust laenumaksetele kulutada, selgitas Müller. "See oleks ka esimene piirang, mida hakkaksime vajadusel kohendama," põhjendas ta.

"Hetkel on aga vara millestki konkreetsemalt rääkida, jälgime aktiivselt arengut," lisas Eesti Panga president Madis Müller ettekandel.

Viimati karmistas Eesti Pank eluasemelaenu väljastamise nõudeid 2015. aastal.

Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad täitma eluasemelaenu väljastades kolme nõuet: eluasemelaenu tagatuse piirmäär, laenumaksete piirmäär ja eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg.

1) Eluasemelaenu tagatuse suhtarv leitakse, jagades eluasemelaenu summa laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusega. Laenu tagatuse suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise ajal olla kõige rohkem 85%.

2) Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv leitakse, jagades laenusaaja kõikide laenukohustuste põhiosa- ja intressimaksete summa tema netosissetulekuga. Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise ajal olla kõige rohkem 50%.

3) Eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg võib olla kõige rohkem 30 aastat.

Pangad peavad iga uut eluasemelaenu väljastades arvestama kõigi kolme piirmääraga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid